Külaline

Mis on Tõlge 24?
Tõlge 24 on tõlkebüroo, mis pakub oma klientidele kvaliteetset ja ausat teenust. Kiire, asjalik ja abivalmis klienditeenindus, soodne hind, töö, mis valmib alati kokku lepitud tähtajaks on meie jaoks iseenesest mõistetavad – aus teenus.

Foto: Tõlge24. Fotol: hr. Jüri Kolk

Kõige parem viis meiega kontakti saada on kas helistada või täita meie kodulehel www.tolge24.ee asuv kiire ja lihtne päringuvorm. Kõigile päringutele vastame hiljemalt 1 tunni, reeglina aga 15 minuti jooksul. Vastame alati ka õhtustel aegadel ja nädalavahetustel (keskmiselt 1,5 tunni jooksul).

Mitmesse keelde tõlgite? Kas redigeerite ka eestikeelset teksti?
Pakume tõlkeid rohkem kui 20 keelepaaris, suulist tõlget, keeleõpet ning kohe on lisandumas ka kinnitatud (notariaalsed) tõlked. Lisaks tõlgetele pakume tekstide korrektuuri-toimetamist. Töötame oma ala suurepäraselt tundvate tõlkijatega, kellel on lisaks kõrgetasemelisele keeleoskusele ka väga head teadmised mõnes kitsamas valdkonnas. Paljud meist räägivad tõlgitavaid võõrkeeli emakeelena.

Milline on kõige mahukam töö, mida olete seni teinud?
Kõige mahukam töö on siiani ligi 600-leheküljeline koolitusmaterjal alustavale ettevõtjale, mille tõlkisime vene keelde kahe kuu jooksul. Siiski ei ole peamine töö maht – oluline on, et meie töö looks kliendile lisaväärtust, mida korrektselt tõlgitud menüü, koduleht või näiteks ka leping on. Peame seda meeles.

Lisame ka tõlkenäited ühest võimalikust menüüreast: „Põrsafilee rosetid, õlle ja meega hautatud hapukapsas, köögiviljadega täidetud küpsetatud kartul“ ning sõnast „Restoran“.

Soome keeles – „Porsaanfileerosetit, oluessa ja hunajassa haudutettu hapankaali, vihanneksilla täytetyt keitetyt perunat”, ”Ravintola”.

Itaalia keeles – „Filetto di porcellino, crauti al vapore alla birra e miele, patate cotte ripiene con verdure”, „Ristorante”.

Vene keeles – „Розеточки из филе молочного поросёнка; тушёная квашеная капуста с пивом и мёдом; фаршированный овощами запечённый картофель.“, „Ресторан“.

Inglise keeles – „A rosette of suckling pig, beer and honey braised sauerkraut, baked potato stuffed with vegetables“, „Restaurant“.

Saksa keeles – „Ferkelfiletrosetten, mit Bier und Honig gedämpftes Sauerkraut, mit Gemüse gefüllte Kartoffeln“, „Restaurant“.

Läti keeles – „Sivēna filejas rozetes, ar medu un alu sautēti skābie kāposti, ar dārzeņiem pildīti cepti kartupeļi“, „Restorāns“.

Foto: Flickr.com

Kuidas saate olla abiks koolilõpetajale? Kui kiiresti saab lõputöö jaoks vajaliku summary tõlkida? Kui palju see maksab?
Meie keskmine tõlkimiskiirus on ca 6 lehekülge päevas (1 lk = 1800 tähemärki koos tühikutega), aga oleme tõlkinud ka kuni 20 lehekülge päevas. See tähendab, et näiteks lõputöö kokkuvõte on võimalik tõlkida järgmiseks või isegi samaks päevaks. Siiski soovitame olulisi asju mitte viimasele minutile jätta. Reeglina jääb sellise 1,5-leheküljelise tõlke maksumus tudengi jaoks alla 400 krooni.

Täpset selgust selles, kes ja millal piirituseajamise välja mõtles – ei ole. On küll arvamusi, et need olla olnud vanad roomlased. Teise versiooni kohaselt Aleksandrias elanud alkeemikud. Kolmas levinud versioon räägib, et selle ettevõtmise eestvedajaks oli ei keegi muu kui püha Patrick ise. Milles saab aga kindel olla, on fakt, et esimesteks destilleerimiskohtadeks olid kloostrid.

Foto: Flickr.com

Kindel on, et esimesed kirjalikud ülestähendused pärinevad aga IX sajandi Bagdadist, kus sealse linnahospidali arst Ragez kirjeldas meetodit viina valmistamiseks. Viinavalmistamise esmaavastaja aule pretendeerivad samuti nii venelased kui poolakad, kes ei ole siiamaani selgeks vaielnud, kes neist selle joogi 8. või 9. sajandil kasutusele võttis. Küll on üpriski kindel, et tänapäevasega sarnanev destilleerimiskunst jõudis Euroopasse alles 14. sajandil araablaste vahendusel. Al-kuhl tähendabki kerget, lenduvat pulbrit ning keskaegses Euroopas võtsid selle sõna pisut muudetud kujul (alkohol) kasutusele alkeemikud, kes piirituse valmistamisega tegelesid. 15. sajandil müüdi Itaalias alkoholi eluvee, Aqua Vitae nime all kui arstirohtu, selle järgi sai jook ka Poolas oma esialgse nime – okowita. Venelased ladinakeelset tuletist omaks ei võtnud ja panid märjukesele nimeks eluvesi – цшчэхээрџ тюфр, hellitavalt vodka. Just sõnast vodka on tänaseks päevaks saanud viina üleilmne sünonüüm.

19. sajandi lõpul kutsus Vene tsaar Aleksander III kokku kõrge komisjoni, mille ülesandeks oli välja töötada uus Venemaa viinastandard. Õpetlaste seltskonda valiti juhtima auväärne vene keemik D. Mendelejev isiklikult.

Muide, ka vodka serveerimisel oleks hea teada, et kvaliteetviina ei serveerita sugugi jääkülmalt. Näiteks selleks, et  Russky Standarti maitse ja aroom kõige paremini välja tuleksid, serveerime viina temperatuuril +8…+10 kraadi, mitte sügavkülmutatult.

Jätkub 10.06.09 veebikirjas.

Hakkas huvitama?

Tahad rohkem teada? Vaata ka siia: www.kiirkoolitus.eu Kahtled? Keeruline? Vaevalt – kui saad hakkama rate`s, orkut`is või DELFI`t lugedes, siis ei ole ka siin mingit müstikat : )

Siinkohal tuleks tõdeda, lauakatmine, see on lihtne. Keeruline on hoopis ettevalmistamisprotsess. Ning mitmed erinevused seisnevad selles, milline on valitud teenindusvorm. Lihtsustatult võib öelda, lauakate sõltub tavaliselt kahest asjast:
a) menüüst;
b) nõudest millest toit serveeritakse.

Foto: Flickr.com

Kui menüü tähtsus on ilmselge, siis toidu serveerimisel tasub panna tähele reeglit, mille kohaselt teatud nõudes olevaid toite ilma alustaldrikuta lauale ei viida. Kõige lihtsam näide on tavaline puljong või selge supp, mida serveeritakse puljongitassist. Siia nimistusse võib lisada samuti kõik salatid ja magustoidud, mida serveeritakse pokaalist.

Eriliseks teeb käesoleva reegli asjaolu, et juhul kui kasutatakse alustaldrikut, laua kattesse selle toidu söömiseks mõeldud söögiriista (tavaliselt lusikas) ei panda. Söögiriist paikneb taolisel juhul serveerimise ajal alustaldrikul.
Tegelikult on peolaua katmine keerukam protseduur ja algab ei millegi muu, kui sobivate ruumide valikuga.
Ruumid peavad olema:
• hästi köetavad / ventileeritavad;
• mitte mürarikkad;
• korralikult valgustatud;
Samuti iseloomustab õiget valikut piisav liikumisruum nii külaliste kui teenindajate tarbeks. Lisaks kõikvõimalike liigenduste (astmeline põrand jne.) puudumine.

Jätkub 10.06.09 veebikirjas.

Hakkas huvitama?

Tahad rohkem teada? Vaata ka siia: www.kiirkoolitus.eu Kahtled? Keeruline? Vaevalt – kui saad hakkama rate`s, orkut`is või DELFI`t lugedes, siis ei ole ka siin mingit müstikat : )

Vanaemad on alati olnud perekonda kooshoidvaks jõuks ja traditsioonide kandjaks. Kui on saabumas nõnda tähtis päev nagu juubel, on lähedastel pea ragistamist küllaga. Miks mitte korraldada vanaemale meeldejääv ning vääriline sünnipäev? Õnnestunud sünnipäevapeo korraldamine nõuab kindlasti palju aega ja pühendumist ning alati tuleks meeles pidada eelkõige sünnipäevalapse huvisid. Sobiva peokoha leidmine on kindlasti väga oluline.
Kindlasti oleks üks variant korraldada vanaema sünnipäev Eesti Vabaõhumuuseumis koos laste ning lastelastega, kus veidi nostalgilise ning südamliku meeleolu tekkimine on garanteeritud.

Glamuuri armastavale vanaemale aga võiks korraldada hoopis filmiteemalise peo mõnes kenas Eestimaa puhkekeskuses, kust ei puudu ei punane vaip ega ka Hollywoodi tuntud näitlejateks kehastunud lähedased. See annaks vanaemale võimaluse tunda end tõelise staarina.

Sünnipäeva toitlustus võiks olla buffee stiilis – nii saab igaüks valida toidu vastavalt oma maitsele. Buffee valikus võiks olla erinevad suupisted (n. tikuvõileivad, wrap värske kurgi ning külmsuitsu lõhega, juustu – puuviljasuupisted, korvike täidetud rostbiifi – puuviljasalatiga), pearoog (n. ahjukartul tilliga, riis, röstitud lõhe paprika kastmega, grillitud seafilee mustasõstra kastmes) ning dessert (n. puuviljavalik, šokolaadikringel, kohupiima – õunakook vaniljekastmega).Lihtsam ning ka odavam viis oleks aga pakkuda traditsioonilist Eesti toitu.

Menüü näide: eelroog (kartulisalat, rosolje, singirullid, täidetud munad, heeringafilee hapukoorega, sült), pearoog (kartul, praekapsas, sealiha, kaste) ning dessert (erinevad koogikesed, kohupiima – martsipani kringel, puuvili). Kindlasti soovitaks kasutada ka cateringi teenuseid pakkuvate firmade teenuseid, sest kokkuvõttes võib see olla ka odavam kui ise valmitada. Üks on kindel, et catering teenust kasutades hoiate oma aega ja energiat kokku. Erinevate võimaluste uurimiseks soovitaks vaadata meie andmebaasis olevaid toitlustusteenustega tegelevaid ettevõtteid (vaata siia) , kõik nad on pikaajaliste kogemustega ja oma ala professionaalid. Olenemata kohast, peaks üks sünnipäevapidu olema põnev ning täis erinevaid ettevõtmisi.

Kuna vanaemad on alati valmis siira rõõmuga jagama oma lapsepõlvemälestusi, siis miks mitte korraldada lõbus ringmäng: vanaema seisab ringi keskel ning lähedased tema ümber. Vanaema küsib igaühe käest järjekorras ennast puudutava küsimuse. Kes oskab küsimusele vastata, saab vanaemale astuda sammu võrra lähemale. Ilmselgelt on võitja see, kes vanaema kõige paremini tunneb.

Hinge pugevat sünnipäevakinki on alati keeruline teha, eriti aga siis, kui tegu on 80. juubeliga. Kõige olulisem on vanaemale kindlasti olla koos oma lähedaste ning lastelastega. Kingi vanaemale aega – uuri välja vastavalt tema huvidele mõni kunstikursus, huvitav toidukoolitus või hoopis kudumisring, kus saaksid vanaemaga nädalas korra või kaks käia, kinkides talle üheaegselt nii väärtuslikku koosveedetud aega kui ka põnevat tegevust. Vanaprouale oleks kindlasti õige kingitus hellitav SPA-külastus või mõnus massaaž, kus saaks lõõgastuda. Loodus- ning reisihuvilisele vanaemale oleks parim kink puhkusereis päikese all, perekondlik fotomatk ilusas Eesti looduses või siis hoopis vanaema ning tema lähedaste külastus lapsepõlve meelispaika, kuhu võiks koos kogu perega istutada vanaema auks puu. Kuid miks mitte teha vanaemale „kolm kuldkalakese soovi“ stiilis kingitus: vanaema paneb enne sünnipäeva klaasanumasse 10 soovi, millede täitumine oleks talle tähtis (ese, asi, mõni koht, kus ta ei ole jõudnud käia, mõni heasüdamlik soov lähedasele jne). Sünnipäeval antakse talle võimalus silmad kinni valida anumast 3 soovi ning need 3 soovi täidetakse lähedaste poolt.

Aktiivsemale vanaemale valmistaks rõõmu ehk retrostiilis korvikesega jalgratas, mis liikumise kindlasti kiiremaks ning mugavamaks muudab. Raamitud vanas stiilis ajalehe esikülg, mille ilmumiskuupäevaks on vanaema sünnikuupäev ja millel vanaema nooruspõlve pildid ning põnevad uudislood temast, oleks kindlasti kingitus, mis tooks nii mõnelegi pisara silma. Kes viitsib veidi rohkem vaeva näha, võiks valmistada vanaemale hoopis laeka, milles võiks olla 365 erinevat südamlikku ning vanaema iseloomustavat ütlust – nii on ka vanaemal terve aastajagu lugemist ning ka pisike üllatus igas argipäevas. Muusikalembelisele vanaemale võiks ehk kinkida tema lemmikartisti esinemise tema enda sünnipäevapeol. Kindlasti oleks vanaemal väga hea meel ka kalendri üle, mille igat kuud kaunistab lapse või lapselapse pilt. Millegi väga ootamatu kinkimiseks võib vanaemale vormistada hoopis päris temanimelise tähe – kas pole mitte eriline? Hea sünnipäevakingi puhul polegi ju oluline selle materiaalne väärtus, vaid pigem see, et see on tehtud südamega – kõik, mis südamest tulnud, läheb südamesse!

Autor: Kristiine Saat
Foto: Priit Siimon Mediadub

Allikas: Feeling24.ee

Igatahes. Kindlasti. Vastuvaidlematult. Suusailm on sekskorraks möödas. Ja juba parandatakse teid ning tudengid suudlevad konservatiivsemate kodanike meelehärmiks kõikvõimalikes-võimatutes kohtades. Pikalt. Hingestatult. Kaua. Milles, kui pisike torge mõne panetunud hinges, ei ole tegelikult ju midagi hullu. Muide, torkest rääkides, riigiisad, välja arvates paari paadunud populisti, ei keelanud sugugi naelkumme, mis näitab tervemõistuslikkuse võitu. Ka inflatsioon on nullilähedane. Viimases ei saa muidugi süüdistada arenenud majandust või tugevat kodanikuühiskonda. Või, mis kodanikuühiskonda, kas keegi on näinud pikette, näiteks bensiini, saati siis piimahinna tõusu boikoteerimiseks?

Foto: Flickr.com

Noh, ja et suvi ei ole ainult Eestisse jõudmas, vaid levib ka vahendid valimata Soomes, on käesolevaga kinnitust leidnud. Näiteks üritas keegi Põhjamaa poeg Helsingis ärandada Itämerenkatu peatuses seisnud trammi number 8. Liikuma ta masinavärki, vaatamata ponnistustele, siiski ei saanud. Käesolevat asjaolu tuleb minumeelest seletada mõjutamispsühholoogilises kontekstis, mis räägib, et mõju on alati kahepoolne. Kinnituseks värske film „Disko ja tuumasõda“, teemaks Soome TV mõju eestlastele. Vastasmõjuna siis ETVs tihti näitamist leidev Kreisiraadio horroraction trammi kaaperdamisest. Muide, kevad näikse ka internetti jõudnud olevat.

Aga küll majandus taastub, muidugi juhul kui EU  rahad vähe ühtlasemalt levima hakkavad. Mitte ainult ühele kastile, sellele, kes kõige paremini paberit määrida oskab. No mida teeb bürokraat rahaga? Piinlik vaikus. OK, küsime teisiti, mida teeb antud olukorras ilma ideedeta funktsionär, kelle toimimisel on ainult kaks mõtet – jaotada võõrast vara ja kinnitada Peteri printsiipi? Teadagi mis ta teeb. Kodulehe teeb. Sellise pooltoore. Või konsultatsioonifirma, mis annab tasuta nõu teemal, kuidas kirjutada projektitaotlusi. Ja tasulist nõu, kuidas kirjutada taotlusi nii, et neist ka miskit tolku oleks. Halvemal juhul paneb aga idee koos kalasilmsete sõpradega lihtlabaselt pihta, sest tagumiku laiaks istumisest reeglina mõtteid juurde ei teki.

Muidu on ju kevad kena aeg, või mis?

Ton

Väikesed juustu pudingud:

248g riivsaia
284g riivitud chedder juustu
284 ml piima
2 lahtiklopitud muna
2 teelusikat sinepit
sool
värskelt jahvatatud pipart
võid
Sega riivsai ja riivitud cheddar juust omavahel hästi ära. Seda on hea käsitsi teha. Lisa piim ja munad, maitsesta oma maitse järgi . Pole paha mõte lisada veel sinepit kui sulle meeldib sinep juustuga. Võita kaheksa väikest suflee kaussi või küpsetusvormi. Jaga segu kaussidesse ja jäta mõneks ajaks kerkima. Pane puding ahju raamat 163 °C 30-40 minutiks kuni taigen on tõusnud ja muutunud pealt kuld pruuniks. Serveeri koheselt.
Puding peab olema väljast pruun ja krõbedam kui suflee.

Jätkub 10.12.08 veebikirjas alanud, hinnatud õppejõu ja restauraatori hr. Vahur Kõrbe päevikuvormis kirjutis kultusauto GAZ 21 taastamisest.

Täiesti planeerimatult tuli vahepeal ette Volga originaalrehvide hankimine. Seda võiks ka lüüriliseks vahepalaks kutsuda. Kuna kokkutulekul olid enamikul GAZ 21 all korralikud originaalrehvid, mis tõstavad auto kenasti maast lahti, just nagu daamidel rinnahoidja teeb, siis oli lootus kunagi ka enda omale sellised hankida.. Olemasolev jooks on paraku pikast seismisest praguline ja sellega liiklusesse ei kannata minna. Hr. Piiburi poolt Ameerikast tarnitavad ei mahu MTJ eelarve raamess (ikkagi lihtsad tööinimesed).

Foto:flickr.com

Nii hakkaski enne aastalõppu virtuaalse oksjoni uunikumide hulgast silma rehvide müügikuulutus. Ja pakuti tervet jooksu koos veidi laiemaga varuratta jaoks. Juhuse tahtel oli oksjoni tegelikuks pakkumiste alguseks vana-aasta õhtu kell 22.50. Mul oli suur lootus, et ehk Volga-huvilised on Stolitshnajaga ametis ja ei tule oma pakkumisi tegema. Nii libedalt asi ei läinud. Üks tõsine tahtja oli kaubale veel olemas ja nii me siis tegime saluutide valgel oma kukesammu pakkumisi. Juba uuel aastal jõudis kohale minu Volga-omanikust naabrimees (tema haagissuvilaga GAZ 24-02 pilt on kuskil foorumis üleval) ja siis tuli temaga ka klaasid kokku lüüa. Nimetan naabrimeest spetsiaalselt Volga omanikuks, mitte huviliseks, sest tema on oma auto esimene omanik ja selle MN loa välja teeninud. Viimase numbri jagu Sovetskojet sai temaga selle puhul 25 aastat tagasi äragi joodud.

Aga pakkumine kestis meil edasi, kuni 00.22 loobus vastane. Minu limiit oli viimase pakkumisega just täis saanud ja järgmisest pakkumisest oleksin ise loobunud. Mingi tarkvara riugas jättis mind aga kuni hommikuni teadmatusse, sest võiduteadet ei saabunud. Nüüd tulevad need rehvid sealt teisest Eesti otsast MTJ meelitada. Bilansi klapitamiseks laaditi uue aasta esimesel tööpäeval MTJ utiilikonteinerid veokile, mille teekonnalehele on märgitud Kuusakoski.
Arvasin, et selle teema võib juba lukku panna, aga siiski tuli mälusopist veel üks kild üles leida. Panen ka selle kroonika jaoks kirja ja ehk tuleb midagi tuttavat ka teistele meelde.

Eesti inimesed ja ettevõtted on seni püüdnud oma asja ajada ikka omapäi, sel aastal tuleb aga järjest uudiseid, kuidas  koostöö on aidanud edukamaks saada.
Aasta alguses panid 28 Eesti IKT firmat ekspordi nimel seljad kokku ja asutasid ühiselt demokeskuse, kuhu on koondatud käegakatsutavad näited Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaettevõtete edulugudest. Näha saab erinevaid e-riigi süsteeme nagu e-kool ja X-tee kui ka tarbijatele suunatud lahendusi nagu mobiiltelefoniga juhitav ajalehekiosk, digi-TV, mobiil-ID ja paljud teised. Demokeskusesse hakatakse tooma Eestit külastavaid väliskülalisi, äridelegatsioonide ja firmajuhte.

Laevapiletid.ee on hea näide, kuidas turul leiti vaba nish ja 14 erineva infosüsteemi ühildamisega sai valmis  teadaolevalt läänemere regioonis esimene ja ka maailma mastaabis unikaalne keskkond, kust saab ühest kohast reaalajas tellida pileteid regiooni kõikidele laevadele.

Palju erinevaid infosüsteeme sai ühe katuse alla ka www.eesti.ee, kust kodanikud, ettevõtjad ning ametnikud leiavad kõik, mida on vaja,  et kiiremini ja mugavamalt oma igapäevast elu korraldada. Portaalist on tänaseks kättesaadavad sadakond e-teenust ning üle 300 ametliku vormi ja blanketi.

Kodanikualgatus ”Minu Eesti” kutsub 1. mail inimesi üles koostööle – üle Eesti luuakse 400 mõttekoda, kus koos mõeldes otsitakse Eesti paremaks tegemise võimalusi.

”Minu Eesti” algatust toetab EMT, Elioni, Microlinki ja Vaata Maailma SA poolt algatatud inimeste internetti kaasamise projekt, mille eesmärk on järgneva 3 aasta jooksul korraldada arvutialane alg- ja täiendõpe 100 000 inimesele ja tuua internetti kasutama täiendavalt 50 000 peret.

Kodanikke kutsub endaga kaasa mõtlema ka osalusveeb www.osale.ee,  kus saab esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid, koguda allkirju kodanikualgatuste toetamiseks ja avaldada arvamusi. Innovatsiooniaasta kodulehekülg www.in.ee ootab ideid igast eluvaldkonnast, et innovatiivsete ideede elluviimisega majanduselu ergutada.

Kõige innovatiivsem on aga see, et kõik need koostööalgatused teevad ka omavahel koostööd! Kindlasti leiate ka oma igapäevases töövaldkonnas koostöövõimalusi – nii on täenäosus, et sünnib midagi innovatiivset, kordi suurem kui üksi nokitsedes.

Tiiu Allikmäe
Innovatsiooniaasta meediasuhete juht

Innovatsiooniaasta initsiaatoriteks on Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium ning EAS. Innovatsiooniaasta patroon on Toomas Hendrik Ilves.

Pisang Ambon on eksootiline liköör, millesse on liidetud annus müstikat ja romantikat. Tema valmistamise aluseks on Indoneesiast pärit vana retsept. Pisang tähendab tõlkes banaani, Ambon on aga saar, kus likööri tootmisel kasutatavad banaanid on kasvanud ja valminud. 2002 aastal läbis hinnatud liköör suure uuendusprotsessi. Selle käigusvähendati likööri suhkrusisaldust, et tuua rohkem esile banaanide ning teiste troopiliste puuviljade suurepäraseid maitseomadusi.

Galliano. Gallianost on tänapäeval kujunenud likööride klassik. Galliano meeldiv ja peen maitse ei võistle kunagi teiste maitsetega. See itaallaste lemmik on olnud traditsiooniline, asendamatu ja populaarne koostis kokteilides. Ükskõik, mis kokteili sa segad, säilitab ta ikkagi oma originaalse maitse ja aroomi.

Retsept: Galliano Hot Shot
Vala pitsi 2 cl Gallianot, kanna lusika abil peale 2 cl kuuma kohvi ja lisa kergelt vahul vahukoor. See jook peab minema korraga põhjani!

Passoa on eksootiline liköör, mis on valmistatud grenadilli mahlast. Lisatud on maitsetaimi ja teiste troopiliste puuviljade naturaalseid ekstrakte. Seda uudset likööri valmistatakse troopiliste liaanide suurtest söödavatest viljadest, grenadillidest (kutsutakse ka passioni viljaks). Havail, Austraalias, Brasiilias, Vahemeremaadel, Lõuna Aafrikas ja Keenias kasvatatakse 2-3 meetri kõrguseid, mitmeaastaseid, ronivaid, igihaljaid taimi, millel on imekaunid suured õied.

Jätkub 10.04.09 veebikirjas.

Hakkas huvitama?

Tahad rohkem teada? Vaata ka siia: www.kiirkoolitus.eu Kahtled? Keeruline? Vaevalt – kui saad hakkama rate`s, orkut`is või DELFI`t lugedes, siis ei ole ka siin mingit müstikat : )

Peened lauakombed olid sotsiaalseks tunnusmärgiks keskajal ja on seda tänini. Toonase etiketi kohaselt pidi laud olema kaetud linaga, seetõttu on loomulik, et keskaegse linna majapidamises leidus mitmeid laudlinu. Lauas ei tohtinud täis suuga rääkida, väga laiduväärne oli laudlinasse nuusata või sellesse nuga puhastada, sest salvrätikute puudumisel tuli linasse ka käsi või suud pühkida.

Foto:flickr.com

Siinkohal tuleb täheldada, et linaga katmiseks ehk linutamiseks on vähemalt 3-4 võimalust. Samuti tuleb märkida, et kodukasutaja jaoks ei oma erilist tähtust, kuidas lina lauale panna, oluline on, et lõpptulemus oleks visuaalselt ilus ega sisaldaks põhimõttelisi vigu.

Tüüpilised vead laua katmisel, lina:
• asetatakse lauale valetpidi, see tähendab: lina äärte palistused jäävad ülesse poole, ehk nähtavaks;
• ei ole laual sümmeetriliselt;
• on kas liiga pikk või liiga lühike;
• on triikimata või halvasti pestud;

Miks kasutatakse salvrätte?
Põhjuseid on mitmeid, esmalt praktiline vajadus kaitsta riideid võimalike plekkide eest. Olla abiks söömise juures. Näiteks rasvaste toitude söömise järel või mõne joogi joomise eel võib tupsutada salvrätiga oma huuli. Samuti on salvrätt oluline abivahend erinevate toitude serveerimisel. Ja kindlasti – kaunis salvätt moodustab vaieldamatult tähelepanuväärse osa lauakattest.

Jätkub 10.05.09 veebikirjas.

Hakkas huvitama?

Tahad rohkem teada? Vaata ka siia: www.kiirkoolitus.eu Kahtled? Keeruline? Vaevalt – kui saad hakkama rate`s, orkut`is või DELFI`t lugedes, siis ei ole ka siin mingit müstikat : )