Innovatsiooniaasta veebikülg IN.ee

09.02.2009

Uuendajate kohtumispaigas saab ideid vahetada Innovatsiooniaasta veebilehekülg in.ee on osutunud väga populaarseks. Juba esimese kuuga on sinna registreerinud üle 400 ettevõtte ja organisatsiooni ja pea kaks korda niipalju inimesi. “Eestis on innovatsioonipotentsiaali, on inimesi ja organisatsioone, kes tunnevad, et saavad uuendustele kaasa aidata,” ütles Innovatsiooniaasta juht Urmas Kõiv. Portaalis saavad nii inimesed kui ka organisatsioonid registreeruda ning tutvustada, mille poolest nad innovatiivsed on.

Foto:in.ee, fotol: interaktiivne registreerumisõpetus

veebikiri_innovatsiooniaasta

innonews_140x140

Kodulehekülg pakub külastajatele võimalust öelda välja omapoolne idee, mis lahendaks mõnda probleemi või oleks lihtsalt edasiviivaks jõuks kas inimese, organisatsiooni või ühiskonna tasandil. Kellel ideed pole, võivad esitada omapoolse probleemi, millele soovitakse head nõu. „Uudiste kajastamisel soovib portaal hoida tasakaalu tehnoloogiliste ja mitte-tehnoloogilise sisuga uudiste vahel,” ütles in.ee toimetaja Aivar Hannolainen. Uudiseid ja ideid on tõepoolest väga erinevatest valdkondadest. Saame teada, et Tallinnas asuv Nordic Hotel Forum varustas Balti riikides esimesena osa hotellitubadest Skype-telefonidega, mis võimaldavad külalistel maailmaga tasuta sidet pidada., pakutakse lahendusi, kuidas noori paremini motiveerida või kuidas kardinapuud saavad su päeva rõõmsamaks muuta. „Oleme väga tänulikud igasuguse tagasiside eest, mis annaks meile teada, kui mõni idee on juba töösse läinud,“ ütles Urmas Kõiv.

vajateproffe_banner_120x120

Ideede kvaliteeti hindavad meie portaali külastajad – iga ideed saab kommenteerida, pakkuda lahendusi, seda kiita või vastu vaielda ning hinnata teostatavust. Mida rohkem on portaalis külastajaid, seda tõenäolisem on, et ideed ja teostajad omavahel kokku saavad. On ju innovatsiooniaasta, loova mõtlemise ja teistmoodi tegemise aasta.

Tiiu Allikmäe, Innovatsiooniaasta meediasuhete juht

Innovatsiooniaasta projekti initsiaatoriks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning selle aluseks EASi poolt elluviidav Innovatsiooniteadlikkuse programm.

Innovatsiooniaasta patroon on Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

pais.jpg

Veebikiri “Külaline” Toimetaja: Riina Vokksepp Veeb: www.veebikiri.ee E-post: veebikiri@veebikiri.ee Lugejalist: sisse/välja GSM: + 372 51 919976 Tel/Fax + 372 6561157

Kõik õigused reserveeritud.

Persoon. Intervjuu AIESEC Eesti projektijuhi hr. Lauri Lahi`ga

10.01.2009

Foto:erakogu

Mis on AIESEC?

AIESEC on rahvusvaheline keskkond, mis ühendab enam kui 30 000 noort ettevõtlikku inimest üle maailma. Ajal kui maailm oli alles toibumas II Maailmasõjast, said kokku kaheksa Euroopa riigi noored ning otsustasid, et parim viis edaspidiseks rahu tagamiseks on suurendada noorte seas kultuurilist teineteisemõistmist. Selleks hakati korraldama rahvusvahelisi noortevahetusi, mis olid paarinädalased kultuurilaagrid välisriikides. Juhtivaks ideeks oli, et kui me mõistame paremini üksteise kultuure, siis tõenäoliselt ei astu me ka edaspidi üksteisega sõtta.

Tänaseks on sellest samast ideest arenenud kvaliteetne praktikavahetusprogramm, kus AIESEC pakub üliõpilastele töökogemust enam kui sajas riigis üle maailma ning ÜRO tunnustas meid kui maailma suurimat tudengiorganisatsiooni.

Millega AIESEC tegeleb?

AIESEC defineerib oma põhitegevust läbi meie arengukeskkonna. Selle üheks elemendiks on juba eelpool mainitud praktikavahetus, mida täiendab meie oma liikmetele meeskonnatöö- ning juhtimiskogemuse pakkumist. Kogu tegevuse eesmärk on arendada oma liikmetes kompetentse, mis on vajalikud ühel liidril ühiskonnas positiivsete muutuste elluviimiseks. Liidri all peame siinjuures silmas igaüht, kes hoolib ühiskonnas toimuvast ning kel on tahet ja ettevõtlikkust endale südamelähedaste probleemidega midagi ette võtta.

AIESECis usume, et kõige parem viis selliseid liidreid arendada, on pakkuda neile juba ülikooli ajal võimalust oluliste teemadega tegeleda. Selleks viime läbi mitmeid praktikavahetusel põhinevaid projekte, mis sel aastal on eelkõige suunatud Eesti ekspordivõime ning ettevõtete vastutustundlikkuse suurendamisele.

Foto:erakogu

Kas AIESEC on seotud konkreetsete erialadega?

AIESEC ei vali oma liikmeid sõltuvalt erialast. Iga üliõpilane, kes tunneb et teda huvitavad teemad millega me tegeleme, on oodatud liikmeks kandideerima. Nii ongi meil liikmeid enam kui kahekümnelt erialalt ning kümnest ülikoolist Eestis.

Kuidas saada AIESECi liikmeks?

Esimene samm on käia ära meie kodulehel www.aiesec.ee ning leida sealt selle linna AIESECi kontaktandmed, kus te liikmeks soovite astuda. Võtke ühendust ja leppige kokku mis edasi saab!

Septembris ja veebruaris korraldab AIESEC ka suuremaid teavituskampaaniaid, mille käigus leiavad aset infoõhtud ja seminarid liikmekandidaatidele.

Kuidas ettevõtted AIESECiga koostööd teha saavad?

AIESEC teeb koostööd paljude edumeelsete ettevõtetega, kellele AIESEC pakub mitmeid võimalusi. Eelkõige läbi praktikavahetuse, kus näiteks üheks selle aasta fookuseks on välisturgudele laienevad ettevõtted, kellele pakume sihtriigist praktikante. Praktikandi all mõtleme vähemalt kolmanda kursuse üliõpilast, kes räägib sihtriigis kõnelevat keelt emakeelena ning kel on ettevõttele vajalik akadeemiline taust.

Lisaks võimaldab koostöö AIESECiga kujundada ettevõttel atraktiivse tööandja mainet suurest massist eristuvate üliõpilaste hulgas. Enda noorte seas positsioneerimiseks on paljud ettevõtted AIESECi partneriteks meie konverentside, koolituste ja õppesarja Klapid Eest! raames.

Millega ise tegelete AIESECis?

Minu põhitegevuseks on aidata AIESECi lokaalkomiteedel jõuda paremini ettevõteteni. Usun et meie praktikavahetusprogramm on eriti oluline tänases majanduskeskkonnas, kus edukad ettevõtted lihtsalt peavad rahvusvahelistuma ning leidma oma toodetele ja teenustele tarbijaid välisturgudel. Toome ettevõtetesse ambitsioonikaid noori, kes orienteeruvad suurepäraselt rahvusvahelises keskkonnas ning toovad mitmekesisust Eesti ettevõtetesse. Selle nimel mina ja paljud teised inimesed AIESECis tegutseme.

pais.jpg

Veebikiri “Külaline”
Toimetaja: Riina Vokksepp
Veeb: www.veebikiri.ee
E-post: veebikiri@veebikiri.ee
Lugejalist: sisse/välja
GSM: + 372 51 919976
Tel/Fax + 372 6561157

Kõik õigused reserveeritud.

Mida mõistad sõna “innovatsioon” all?

11.11.2008

Eeva Kauba, InnoEstonia juht

Viimasel ajal, eriti just praeguses keerulises majandusolukorras, otsitakse aina rohkem uusi mõtteid, ideid ja lahendusi, mis aitaks ettevõtetel hakkama saada raskel ajal ning mis tagaks eelise konkurentide ees. Üha enam räägitakse, et tuleb olla innovaatiline leidmaks uusi lahendusi, tooteid ning teenuseid. Tekib küsimus- mis see innovatsioon üleüldse on ja kuidas olla innovaatiline?
Innovatsioon on väga lai mõiste ning paljudele jääb see võõraks ja mõistetamatuks. Eestis läbiviidud uuringudki näitavad, et tihti ollakse juba innovatsiooni kui sõna suhtes tõrjuvad. Arvatakse, et tegemist on ainult millegi teadusliku või keerulise tipptehnoloogiaga, mille kasutamiseni tavalises Eesti ettevõttes ei jõuta.

Innovatsioonikeskus InnoEurope küsis kolmelt maailmas tunnustatud oma ala tipptegijalt lühikest ja kokkuvõtvat vastust küsimusele „Mida mõistad sõna “innovatsioon” all?“

Marko Torkelli, Lappeenranta Tehnikaülikooli tehnoloogia- ja äriinnovatsiooni professor
Innovatsioon on leiutis, mis muudab ja teeb meie elu lihtsamaks ning loob juurde heaolu. Tihti saab seda mõõta rahalises väärtuses, kuid mitte alati. Mõned sotsiaalsed innovatsioonid ei ole küll otseselt mõõdetavad, kuid aitavad inimesi siiski muutes nende elu lihtsamaks.

Andrew Grill, mobiilireklaami- ning turunduse evangelist
Innovatsiooni toetab uudne mõtlemine ja innovatsioon väljendub hästi ütlustes: teeme seda paremini, teeme seda teisiti, teeme seda omal moel.
Innovatsioon ja loomingulisus saavad harva alguse “tavalistelt” ärimeestelt. Pigem tekib see seal, kus ei kardeta eksperimenteerida, kus julgetakse kahelda ” status quo-s” ja küsimused “mis oleks kui…?” asemel öeldakse “miks mitte?”.

Franz Leberl, Microsoft Virtual Earth endine direktor
Nõustun innovatsiooni defineerides Wikipedia seletusega ja näen seda kui protsessi alates idee tekkimisest, arenemisest kuni selle rakendamiseni. Märksõnaks on siin „rakendamine“ ning olulisel kohal on ka edu. Ideid on maailmas alati palju, kuid ainult mõnedest neist saavad tooted ja edukad on sealhulgas need, millega innoveeritakse.
Antud küsimusele vastanud Marko Torkelli, Andrew Grill ja Franz Leberl, kes esinevad INNOESTONIA 2008 konverentsil, leiavad, et innovatsioon ei ole ilmtingimata midagi elukauget ja kättesaamatut ning tihti võib olla tegu lihtsate, inimlähedaste lahendustega. Mis on Sinu, lugeja, vastus samale küsimusele?

pais.jpg

Veebikiri “Külaline”
Toimetaja: Riina Vokksepp
Veeb: www.veebikiri.ee
E-post: veebikiri@veebikiri.ee
Lugejalist: sisse/välja
GSM: + 372 51 919976
Tel/Fax + 372 6561157

Kõik õigused reserveeritud.

Kuidas Hispaania ettevõtjad on uuendusi ellu viies edu saavutanud?

10.10.2008

Piret Potisepp, Innovatsioonikeskus InnoEurope tegevjuht
Kindlasti seostub Hispaania paljudele eestlastele eelkõige rannakuurortidega Costa del Sol’ rannikul, flamenco, tapas’e baaride ja värskendava sangriaga. Seda kõike Hispaanias ka leidub ning rohkelt! Seekord aga ei kirjuta Hispaania traditsioonidest, vaid toon kaks huvitavat näidet, mis võiksid ka Eesti ettevõtjaid inspireerida oma töös julgemad ning uuenduslikud olema. Selgitan mõne märksõna abil, kuidas Hispaania ettevõtjad on saavutanud edu välja kujunenud majandusharudes kasutades selleks innovatsiooni.

Foto: flickr.com
1. Kasuta innovatsiooni ja kommunikatsiooni igapäevaste tööriistadena ning muuda toode popiks

Sellist juhtlauset kasutas Agust?n Gregori kui aastal 2000 perefirmat juhtima asus. Nüüdseks on Grefuse nimeline ettevõte oma turusegmendis suurkorportasioonide (n. FritoLay) tuntud brandidest ning nende kopeerijatest kindlalt eristuv ning hoiab samaaegselt juhtipositsiooni. Milllega väike ettevõte kauaaegseid turuolijaid lööb? Gregori selgitab, et snackide turule sisenejate strateegiaks on üldlevinult tuntud toodete kopeerimine ning madala hinnaga toodete pakkumine tarbijale. Grefusa välistas sellise tegevusplaani kasutamise ning nende strateegiaks sai tavapärastele suupistetele (kartulikrõpsud, kuivatatud puuviljad) alternatiivi pakkumine.

Ettevõte tegi sõna otseses mõttes päevalilleseemnete söömise taas popiks andes sihvkadele juurde erinevad maitsed ning pakendades nad efektsetesse pakenditesse. Kuid ainuüksi uute maitsenootidega päevalilleseemnete turule toomine ei olnud edu võtmeks- selleks tuli ka oma võimalikku tarbijaskonda teavitada. Tulemusi andis kampaania, mille käigus jagati tasuta tootenäidiseid.

Samuti ei ole vähemtähtis uuenduslike müügikanalite leidmine ja loomine. Viimane on samuti kaasa aidanud Grefuse edule- ettevõte on avanud mitmeid müügipunkte paikades, kus konkurendid seda teha veel jõudnud pole.
Kui uurida ettevõtte juhilt, kust uued ideed sünnivad, saab kiirelt vastuseks, et ikka klientidega suheldes. Iga arendusmeeskonna liige töötab aastas vähemalt ühe päeva firma müügipunktis ning suhtleb otseselt lõpptarbijatega. ’Mõnedki juba arendusfaasis olnud tooteideed on seeläbi katki jäetud. Rääkimata mitmest heast tootedideest, mis müügipäevadest tekkinud,’ ütleb Agustin.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et konkreetne strateegia ning pisikesed nipid tootearenduses on Grefuse edu võtmeks. Praeguseks 68 miljoni euroni käibe kasvatanud firma jätkab kasvamist ning uuenduslike toodete turule toomist.

2. Kuidas tekstiilistööstuses innovatsioon edukalt kasutada?
David Nuini näide tõendab, et ka uuenduslikud tekstiilitooted tagavad edu. Tema loodud ettevõtte Vesta Concept lanseeris esimesed tooted, kuhu on sisse õmmeldud pisikesed kapslid, mis kokkupuutel nahaga purunevad. See uuenduslik meetod tagab, et erinevad tooted lisaks pehmusele ning praktilisusele oleksid lisaväärtusega, kuna eristavad meeldivat lõhna. Tehnoloogia kasutamisele lisaks on ettevõtte edu tagamiseks teinud teisigi jõupingutusi- kokkulepped on sõlmitud kohalike noorte kunstnikega, kelle kujundatud tööd toodetele trükitakse. Seeläbi on tooted muudetud ka ekslusiivseteks ning ihaldusväärseteks. Vesta Concepti klientide hulgas figureerivad suurkliendid hotelliäris, kes üha uusi tooteid ettevõttelt ootavad. David ütleb lõpetuseks: ’Tarvis on vaid julgust uusi tehnoloogiaid kasutada ning oma ideid ellu viia!’


Loodetavasti tõendavad need kaks näidet Hispaaniast, et ka välja kujundenud majandusharudes on võimalik edu saavautada kasutades uuenduslikke nippe ning eristudes oma konkurentidest. Uskuge, ka tapasebaaride või uute sangriamarkide turule toomise puhul töötab see samuti.

pais.jpg

Veebikiri “Külaline”
Toimetaja: Riina Vokksepp
Veeb: www.veebikiri.ee
E-post: veebikiri@veebikiri.ee
Lugejalist: sisse/välja
GSM: + 372 51 919976
Tel/Fax + 372 6561157

Kõik õigused reserveeritud.