Innovatsioon. Eesti Läänemeremaade innovatiivsemate sekka!

10.06.2009

Innovatsioon on tõusnud riiklikult tähtsaks küsimuseks – just seda näitas 21. mail Riigikogu, kus  arutluse all oli “Innovatsioon majandusarengu vedurina”. Majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts rääkis Eesti ettevõtete väljakutsetest, millest lühiajalised on likviidsuse säilitamine, kulude optimeerimine ning ligipääs kapitalile ja pikaajalised – keskendumine keerukamatele toodetele ja teenustele nõudlikemate turgude jaoks, teadmiste ja oskuste baasi loomine muudatusteks, rahvusvahelistumine ja eksportimine ning kokkuvõttes kõrgem tootlikkus.

veebikiri-juhan-parts

Foto: Valitsus.ee

Samuti andis Parts ülevaate sellest, mida on Eesti viimastel aastatel innovatsiooni vallas ette võetud, millised on olnud tulemused ja millises suunas peaks innovatsiooni soodustamiseks edasi tegutsema.”Tulevikus peame tõstma Eesti atraktiivsust kõrget lisandväärtust tootvate teadmusel põhinevate välisinvesteeringute jaoks. Lisaks toimivale toetavale keskkonnale vajame samuti konkreetseid müügiargumente, kuna oleme globaalses konkurentsis parimate töökohtade nimel,” rääkis  Parts.

innonews_140x140

Tema sõnul on Eesti maailma kontekstis vaid üks piirkond suurlinnas. Edukas olemiseks peame tugevdama koostööd Läänemere regioonis eesmärgiga muuta antud regioon rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks tõmbekeskuseks, mis paistaks globaalselt silma kui innovaatiline, kõrge teadus‐ja arendusregioon, mida iseloomustab riikidevaheline spetsiifilist kompetentsi koondav ühine ülikool ning atraktiivne ärikeskkond, mis soodustab efektiivset piirülest koostööd ning edukat teadmistesiiret.
Läänemereregioonile ühise  identiteedi loomiseks ja nende riikide ühiseks turustamiseks tuleb üha enam tegeleda sellega, kuidas omavahel ressursse efektiivsemalt jagada, fokuseerida ühistele prioriteetsetele valdkondadele ning investeeringuid ka vastavalt sellele sihipärasemalt suunata. ”Seega, ühelt poolt on meil antud regiooni riikidelt palju õppida, teiselt poolt on aga läbi koostöö antud riikide vahel.

reklaami-ennast-siin

Läänemereregiooni strateegia raames suurepärased võimalused luua globaalselt konkurentsivõimeline makroregioon ning selle baasil tulevikus nii investeeringuid kui ka kvaliteetset kompetentsi ligi meelitada ning jõulisemalt toodete ja tehnoloogiate arendamises maailmastaabis kaasa rääkida,”  kutsus Parts üles veelgi tihedamale koostööle.
Riigi eesmärgiks lähiaastatel saab majandus ja –kommunikatsiooniministri kinnitusel olema praeguse innovatsiooni toetamise süsteemi tulemuslikkuse tõstmine ning veel eksisteerivate hallide alade kõrvaldamine. ”Eesti peab figureerima koos meie lähinaabritega Soome ja Rootsiga maailma innovatiivseimate riikide seas, ” rõhutas Parts.
Oma panuse riigi innovaatilisuse kasvule saab anda igaüks. Kõik ideed on teretulnud aadressile www.in.ee. Samas saab leida ka endale elluviimiseks sobivaid ideid.
Tiiu Allikmäe
Innovatsiooniaasta meediasuhete juht

pais.jpg

Telli veebikiri oma e-posti aadressile!

Kui soovid veebikirja tellida oma e-posti aadressile, siis seda saab teha 365 päeva aastas, 7 päeva nädalas ja 24 tundi ööpäevas siin : ) Samuti saab just siin lahkuda lugejalistist, juhul kui iga kuu 10-nendal kuupäeval ilmuv “Külaline” tüütuks peaks muutuma:

Sinu e-mail:
Liitun listiga
Lahkun listist

pais.jpg

Veebikiri “Külaline”
Toimetaja: Riina Vokksepp
Veeb: www.veebikiri.ee
E-post: veebikiri@veebikiri.ee
Lugejalist: sisse/välja
GSM: + 372 51 919976
Tel/Fax + 372 6561157

Kõik õigused reserveeritud.

Kolumn. Ton Karlos ja Igikestev Kevad

09.05.2009

Igatahes. Kindlasti. Vastuvaidlematult. Suusailm on sekskorraks möödas. Ja juba parandatakse teid ning tudengid suudlevad konservatiivsemate kodanike meelehärmiks kõikvõimalikes-võimatutes kohtades. Pikalt. Hingestatult. Kaua. Milles, kui pisike torge mõne panetunud hinges, ei ole tegelikult ju midagi hullu. Muide, torkest rääkides, riigiisad, välja arvates paari paadunud populisti, ei keelanud sugugi naelkumme, mis näitab tervemõistuslikkuse võitu. Ka inflatsioon on nullilähedane. Viimases ei saa muidugi süüdistada arenenud majandust või tugevat kodanikuühiskonda. Või, mis kodanikuühiskonda, kas keegi on näinud pikette, näiteks bensiini, saati siis piimahinna tõusu boikoteerimiseks?

veebikiri-tramm

Foto: Flickr.com

Noh, ja et suvi ei ole ainult Eestisse jõudmas, vaid levib ka vahendid valimata Soomes, on käesolevaga kinnitust leidnud. Näiteks üritas keegi Põhjamaa poeg Helsingis ärandada Itämerenkatu peatuses seisnud trammi number 8. Liikuma ta masinavärki, vaatamata ponnistustele, siiski ei saanud. Käesolevat asjaolu tuleb minumeelest seletada mõjutamispsühholoogilises kontekstis, mis räägib, et mõju on alati kahepoolne. Kinnituseks värske film „Disko ja tuumasõda“, teemaks Soome TV mõju eestlastele. Vastasmõjuna siis ETVs tihti näitamist leidev Kreisiraadio horroraction trammi kaaperdamisest. Muide, kevad näikse ka internetti jõudnud olevat.

reklaami-ennast-siin-veebikiri

Aga küll majandus taastub, muidugi juhul kui EU  rahad vähe ühtlasemalt levima hakkavad. Mitte ainult ühele kastile, sellele, kes kõige paremini paberit määrida oskab. No mida teeb bürokraat rahaga? Piinlik vaikus. OK, küsime teisiti, mida teeb antud olukorras ilma ideedeta funktsionär, kelle toimimisel on ainult kaks mõtet – jaotada võõrast vara ja kinnitada Peteri printsiipi? Teadagi mis ta teeb. Kodulehe teeb. Sellise pooltoore. Või konsultatsioonifirma, mis annab tasuta nõu teemal, kuidas kirjutada projektitaotlusi. Ja tasulist nõu, kuidas kirjutada taotlusi nii, et neist ka miskit tolku oleks. Halvemal juhul paneb aga idee koos kalasilmsete sõpradega lihtlabaselt pihta, sest tagumiku laiaks istumisest reeglina mõtteid juurde ei teki.

Muidu on ju kevad kena aeg, või mis?

Ton

pais.jpg

Veebikiri “Külaline”
Toimetaja: Riina Vokksepp
Veeb: www.veebikiri.ee
E-post: veebikiri@veebikiri.ee
Lugejalist: sisse/välja
GSM: + 372 51 919976
Tel/Fax + 372 6561157

Kõik õigused reserveeritud.

Eesti. Bussireiside seeria “PEATEELT ÄRA!”

08.04.2009

Teame ju kõik, et tegeliku pildi maaelust saab peateelt ära keerates. Külavahel rännates näeb nii kohalikku ehituspärandit kui kaasaegse külaelu häid ja halbu külgi. Tihti on mööduv maastik enam kui eklektiline: vahelduvad sajandid, mõtte- ja elamisviisid.

veebikiri_ikarus_bus

Foto:flickr.com

Peateelt kõrvalejääva reaalsusega saab tutvuda Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri programmi poolt korraldatavatel bussireisidel. Neljal laupäeval toimuvad retked tutvustavad Eesti ehitusajaloo ja maastiku kõige erinevamaid palgeid. Päevase väljasõidu eesmärk on tutvustada vastava piirkonna ajalugu, ehituspärandit, maastikuarhitektuuri, etnograafilisi uuringuid ja hoonete taastamist. Ning loomulikult on see vaimustav võimalus linnast põgeneda!

peab-teadma

„PEATEELT ÄRA!” väljasõidud:

18. aprill 2009

20. sajandi muutuv maa-arhitektuur: kihelkonna- ja kolhoosikeskused.

Rapla ring: Rapla, Kuusiku, Kabala, Raikküla, Purku, Kehtna, Keava, Kaerapere, Alu.

Giid: Heiki Pärdi.

9. mai 2009

Tsaariaegne Peeter Suure merekindlus: kindluse varjendid, katakombid, suurtükipositsioonid ja raudteevõrk.

Pääsküla, Vääna-Posti, Humala, Naage, Suurupi, Vääna-Viti.

Kaasa säärikud ja taskulamp!

Giid: Hanno Talvoja

bakeri_130x130px

19. september 2009

30ndate asundused

Õismäe, Tiskre, Vaida, Pikavere, Pillapalu, Rebala.

Giid: Elo Lutsepp

3. oktoober 2009

Maamajade taastamine: Palk- ja kivimajade korrastamine.

Ellamaa, Kirikla, Juuru ja Nurme küla.

Loeng Paide Säästva Renoveerimise Infokesksuses.

Giid: Joosep Metslang

(veel…)

Majandus. Tarbija kaitsmine

09.02.2009

Majanduskriis, nii kohalik kui üleilmne, on olnud meedia tulipunktis enam kui aasta. Seda põhjusega, sest USA-st alanud kinnisvarakriisi järelmid tabasid väikest ja avatud majandusega Eestit kiiresti ja valusalt. Tänaseks ei üllata kedagi palgakärped, koondamised, suurte ja võikeste ettevõtete pankrotid.

klaasid

Ei üllata ka muidu liberaalses ühiskonnas tavatud abipaketid pankadele. Viimane on eriti ebatavaline, sest kui majanduselu kulgeb oma harilikus, ühte kümnendisse mahtuvas rütmis, mõistavad kõik- pank ei ole heategevusasutus.Vaadates tulevikku ja küsides endalt, kas kriisis ka midagi head on, tuleb tõdeda, et majanduskriis ei ole tõepoolest  fataalne protsess.

Foto/link: finance.google.com/finance
veebikiri_finance

Nimelt eristatakse põhimõtteliselt kahte tüüpi kriise – neid mis kipuvad krooniliseks muutuvat, näiteks kõik see mis etnilistel põhjusetel Gaza sektoris toimub. Ja neid, mis viivad arengut edasi.  Teisisõnu: kui ülekuumenud majandusest läheb õhk välja – mis saab selles halba olla? Lisaks paljudele vastikutele asjadele – nagu pankrotid ja sundmüügid, kaasneb mulli lõhkemisega ka midagi head. Kaovad rämpsfirmad ja toimub üldine hinnalangus. Tekib terve konkurents tööjõuturul.

Kuigi ka siin on omad agad: nimelt, normaalmõõdus turul, mille suuruseks arvatakse olevat minimaalaselt neli – kuus miljonit inimest, toimub eneseregulatsioon. Hinnad tõusevad ja langevad, nii nagu seda kujundab nõudluse-pakkumise vahekord. Väikesel ja seetõttu monopolidest palju rohkem sõltuval turul, taoline regulatsioon pahatihti ei toimi. Näiteks on võimalik riiklikul energeetikafirmal teenida kasumit ka siis kui tänavad on töötutest tulvil.

Siinkohal on veebikiri seiskohal – lisaks ettevõtluse toetamisele kriisi ajal, peab riik rohkem tähelepanu pöörama tarbijakaitsele.

pais.jpg

Veebikiri “Külaline”
Toimetaja: Riina Vokksepp
Veeb: www.veebikiri.ee
E-post: veebikiri@veebikiri.ee
Lugejalist: sisse/välja
GSM: + 372 51 919976
Tel/Fax + 372 6561157

Kõik õigused reserveeritud.

Majutus. Nordic Hotel Forum sai esimeseks aastapäevaks neli tärni

10.01.2009

Mullu detsembris Viru väljakul oma uksed avanud äri-ja konverentsihotell Nordic Hotel Forum sai esimeseks aastapäevaks Eesti Hotellide ja Restoranide Liidult (EHRL) ametliku nelja tärni tõendava tunnistuse.

Foto:ehrl.ee

Nordic Hotel Forumi juhatuse esimehe Feliks Mäguse hinnangul on olnud esimene tegutsemisaasta edukas. «Hoolimata sellele, et hotelli avamine langes ebasobivasse aastavahetuse aega, oli Nordic Hotel Forumi täituvus kõrghooajal 62%. Taoline täituvus esimese aasta kohta on hea tulemus ja ei jää palju maha aastaid turul olnud hotellidele. Võib öelda, et Nordic Hotel Forum on edukalt sisenenud Tallinna 4-tärni äri- ja konverentsihotellide turule ning seda kinnitab nüüd ka ametlik neljatärnitunnistus,» võttis hotellijuht esimese aasta kokku.

Foto:nordichotels.eu

Mäguse sõnul pole tärnid hotellidele kohustuslikud, aga nende olemasolu on klientidele väga oluline. «Tärnid annavad garantii, et hotellis pakutavate teenuste tase on kõrge ja klient saab kindel olla, et ta leiab erinevate riikide vastava tärni hotellides eest enam-vähem ühesugused mugavused ja pakutavad teenused,» lisas Mägus.

Põhjamaadel ja Balti riikidel on ühtne hotellide tärnisüsteem 1-st kuni 5 tärnini, mis tähendab, et miinimumnõuded kõikidele tärnihotellidele on ühesugused. Ühtsed standardid sisaldavad nõudeid hotelli hoonele, pakutavatele teenustele ning mugavusele olenevalt hotelli tärnide arvust. Eestis tegeleb tärnide andmisega Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) juhatuse poolt kinnitatud 7-liikmeline järgukomisjon. Tärnid kehtivad kolm aastat, siis tuleb Nordic Hotel Forumil end taas komisjonil hinnata lasta. Tallinnas on hetkel koos Nordic Hotel Forumiga seitse neljatärnihotelli ja kolm viietärnihotelli.

Foto:nordichotels.eu

Nordic Hotels (www.nordichotels.eu) on Eesti kapitalil põhinev hotellikett, mis asutati 2002. aastal eesmärgiga arendada ja opereerida hotelle Tallinnas ja teistes Balti riikide pealinnades üüri- ja juhtimislepingute alusel. Nordic Hotels opereerib Tallinnas Nordic Hotel Forumit ja Riia südalinnas Nordic Hotel Bellevue’d.

Lisainformatsioon:

Feliks Mägus
Juhatuse esimees
Nordic Hotels OÜ
Tel: +372 605 3822, +372 504 0766
feliks.magus@nordichotels.eu

pais.jpg

Veebikiri “Külaline”
Toimetaja: Riina Vokksepp
Veeb: www.veebikiri.ee
E-post: veebikiri@veebikiri.ee
Lugejalist: sisse/välja
GSM: + 372 51 919976
Tel/Fax + 372 6561157

Kõik õigused reserveeritud.

Kes lõpetasid anarhia Eesti teeninduses?

10.10.2008

Njah, teenindus Eesti söögikohtades on segane nagu märtsijänes. Aga kas midagi ka paremaks ka läheb? Selles mõttes, et kas peale püünel igihaljaste mullikeste puhumise, tegusid ka tehakse? Veebikiri teab et tehakse! Kes on need ettevõtted, kes ei pidanud paljuks keset südasuve oma töötajaid õpetada? Ja maksta sugugi mitte väikest eksamitasu 2500 kr? Ühesõnaga, kes on need, kelle hoolde võib usaldada sõpru või äripartnereid? Artikkel jätkub lehe allosas, lingitav loend aga avaneb siit:




03.09.08 toimusid Tallinnas esimesed riiklikud ettekandja-kelneri kutsekvalifikatsioonieksamid Kuuest eksamineeritavast läbisid eksami kõik. Loe edasi EKEL`i häälekandjast “Tee paus!!

pais.jpg

Veebikiri “Külaline”
Toimetaja: Riina Vokksepp
Veeb: www.veebikiri.ee
E-post: veebikiri@veebikiri.ee
Lugejalist: sisse/välja
GSM: + 372 51 919976
Tel/Fax + 372 6561157

Kõik õigused reserveeritud.

Kolumn. Ton Karlos ja Keskmine Kõrtsmik

09.08.2008

Asjatundjad väidavad kiretult nagu korrutustabel – stereotüüpe ei tohi võtta. Et kõik torumehed ei ole joodikud. Ja blondiin satub veidravõitu olukordadesse ainult anekdootides. Äkki tõesti?

Aga äkki mitte? Selles mõttes, et talupojatarkus kinnitab – oma silm on kuningas. Noh, veebis on selletsinatse silmaga keerulisem, masin näeb mida ja kuidas iganes.

Kujutan selgelt, vaimusilmas niisiis, mida võis tunda 100 meetri jooksja Tyson Gay. Seda seejärel kui ühe USA internetilehekülje automaatne filterprogramm poliitilise korrektsuse huvides ta nime ära muutis. Uueks nimeks sai, belive or notTyson Homosexual.

Pöördudes veebiavarustest aga tagasi reaalsusesse – kui palju torumehi üks inimene elu jooksul ikka kohata jõuab?  Mõtlen, selleks et aru saada, kas kõik selle väärt elukutse esindajad ikka armastavad va tulivett? Kvantitatiivseks analüüsiks piisab minimaalselt 50-nest vastajast ja ka siis on asi kahtlane. Tarvilikku 1000-ndet ei kohta oma elu jooksul loodetavsti aga isegi kõige vapram töödejuhataja. Muidugi juhul kui delirium tremens…

Foto: flickr.com

Nii jääbki usaldada seda, mida oma silm kõige sagedamini seletab – televisiooni. Santehniku elukutse just eriti edev ei ole, selmet seikleb teles aga kõikvõimalikke teenindajaid. Alates alati aristokraatliku Jeeves`iga. Ja lõpetades elukunstniku Rene Artois`iga. Sinna vahele mahub igat masti muid tegelasi, näiteks Fawlty Towers`i umbkeelne kelner Manuel ja siis muidugi Monty Python`i peakelner koos oma megaõgardist kliendiga. Viimast nõrganärvilistel vaadata ei soovita…

Foto: metro.com

Noh öelge nüüd ise– mis tüüp on statistiline keskmine keskharidusega kõrtsmik?

Ton

pais.jpg

Veebikiri “Külaline”
Toimetaja: Riina Vokksepp
Veeb: www.veebikiri.ee
E-post: veebikiri@veebikiri.ee
Lugejalist: sisse/välja
GSM: + 372 51 919976
Tel/Fax + 372 6561157

Kõik õigused reserveeritud.

kelner
kelner
kelner
kelner
kelner
kelner
kelner
kelner
kelner
kelner
kelner
kelner
kelner
kelner