Külaline

Siinkohal tuleks tõdeda, lauakatmine, see on lihtne. Keeruline on hoopis ettevalmistamisprotsess. Ning mitmed erinevused seisnevad selles, milline on valitud teenindusvorm. Lihtsustatult võib öelda, lauakate sõltub tavaliselt kahest asjast:
a) menüüst;
b) nõudest millest toit serveeritakse.

Foto: Flickr.com

Kui menüü tähtsus on ilmselge, siis toidu serveerimisel tasub panna tähele reeglit, mille kohaselt teatud nõudes olevaid toite ilma alustaldrikuta lauale ei viida. Kõige lihtsam näide on tavaline puljong või selge supp, mida serveeritakse puljongitassist. Siia nimistusse võib lisada samuti kõik salatid ja magustoidud, mida serveeritakse pokaalist.

Eriliseks teeb käesoleva reegli asjaolu, et juhul kui kasutatakse alustaldrikut, laua kattesse selle toidu söömiseks mõeldud söögiriista (tavaliselt lusikas) ei panda. Söögiriist paikneb taolisel juhul serveerimise ajal alustaldrikul.
Tegelikult on peolaua katmine keerukam protseduur ja algab ei millegi muu, kui sobivate ruumide valikuga.
Ruumid peavad olema:
• hästi köetavad / ventileeritavad;
• mitte mürarikkad;
• korralikult valgustatud;
Samuti iseloomustab õiget valikut piisav liikumisruum nii külaliste kui teenindajate tarbeks. Lisaks kõikvõimalike liigenduste (astmeline põrand jne.) puudumine.

Jätkub 10.06.09 veebikirjas.

Hakkas huvitama?

Tahad rohkem teada? Vaata ka siia: www.kiirkoolitus.eu Kahtled? Keeruline? Vaevalt – kui saad hakkama rate`s, orkut`is või DELFI`t lugedes, siis ei ole ka siin mingit müstikat : )

Liikudes lauahõbeda suursugusest maailmast edasi lauanõude juurde tuleb täheldada, et see alajaotus on sama suur, või suuremgi veel. Ning rääkides materjalidest, kes ei teaks sellist kirju ja keerulise saatusega nooblit materjali nagu portselan?

Nimetus portselan pärineb itaalia keelest – porcellino tähendab läbikumavat, õhukest ja tihedat teokarpi. Portselan on tehnoloogiliselt kvaliteetseim keraamika liik, millel on ühiseid tunnuseid klaasiga. Valmistatakse keraamilisest massist, muutub põletades tihedaks, klaasjaks, vee- ja happekindlaks ning suuremal või vähemal määral läbikumavaks.

Teiseks samatuntuks, kuid kordades keerulisemalt defineeritav materjal on fajanss. Nimelt on fajanss keraamika liik, mida ajalooliselt tõlgendatakse väga erinevalt.Üldjoontes on fajanss oma olemuselt proovinud matkida portselani.

Iseloomustavad järgmised tunnused:
• mass on valge või elevandiluukarva;
• põhiglasuur on enamasti läbipaistev või läikiv;
• rohke glasuurialune või – pealne maaling.

Hakkas huvitama?
Tahad rohkem teada? Vaata ka siia: www.kiirkoolitus.eu Keeruline? Vaevalt – kui saad hakkama rate`s, orkut`is või DELFI`t lugedes, siis ei ole ka siin mingit müstikat : )

17. sajandist alates hakkasid võõrustajad külalisi tasapisi varustama ka söömisvahenditega. 16.-17. sajandil võeti kasutusele kahvel ja 1680. aastatest oli näiteks Saksamaa kõrgemas seltskonnas tavaks, et iga sööja jaoks olid laual oma nõud, kaasa arvatud nuga, kahvel ja lusikas.

Söömisriistad (inglise keeles: flatware) on põhimõtteliselt kõik need instrumendid mida kasutatakse söömiseks isikuliselt. Näiteks: noad, kahvlid ja lusikad. Nagu varasem juba jutuks oli, annavad tootjad söögiriistu välja sarjadena, mis tähendab, et varieeruda võib kuju ja välimus, ning mõistmaks olukorda tuleb järgida üldpõhimõtteid.

See tähendab: Praenuga ja praekahvel on kõige pikemad. Praenoa pikkus on tavaliselt 21-24 cm ja praekahvli pikkus 19 – 20 cm. Samas suurusjärgus, st mõõtudega on 19 – 21 cm on supilusikas.

Liikudes edasi serveerimisriistade juurde (inglise keeles: carving and serving utensils) ei pääse me samuti kiirest tagasivaatest ajalukku. Nimelt kasutati keskajal toidu ettetõstmiseks peamiselt lusikat, harvemini kahvlit. Viimast kasutati näiteks puuvilja serveerimisel. Söödi kätega, peamine abivahend ja tähtsaim söögiriist oli nuga. Toite serveeriti vaagnatel, taldrikuid kasutati suhteliselt harva. Nende aset täitsid suured leivaviilud – või söödi otse vaagnatelt. Ja just siit saab algus peamine erinevus söögi- ja serveerimisriistade puhul. Nimelt, kuigi kujult on mõlemad vahendid suhteliselt sarnased, tuleb lugeda peamiseks erinevuseks suurust.

Jätkub 10.03.09 veebikirjas.

Hakkas huvitama?
Tahad rohkem teada? Vaata ka siia: www.kiirkoolitus.eu Keeruline? Vaevalt – kui saad hakkama rate`s, orkut`is või DELFI`t lugedes, siis ei ole ka siin mingit müstikat : )

Eesti parim hotelli vastuvõtuadministraator aastal 2008 on Kätlin Novikov, kes töötab hotelli Swissôtel Tallinn vastuvõtus ning sõidab 2009.a. veebruaris esindama Eestit Cannes´is toimuvatele hotelli vastuvõtuadministraatorite maailmameistrivõistlustele.

Foto: flickr.com

Eesti parima vastuvõtuadministraatori Kätlin Novikovi sõnul läks ta konkursile andma endast parimat ning esindama hotelli Swissôtel Tallinn. „Konkursi võitmine tuli küll ootamatult, kuid samas kui teed midagi, mis on sulle südamelähedane, siis kukub see alati paremini välja. Soovin kõigile osalejatele nende edasises töös palju edu ning loodan, et  mul on nende toetus ka veebruaris, mil lähen andma endast parimat juba Eestit esindades,” lisas Novikov.

Eesti konkurss üllatas juba teist aastat järjest võistlejate arvukusega, mis näitab positiivsest küljest kiirelt kasvanud hotellituru soovi tihedal konkurentsi tipphetkel aktiivselt arendada ning esile tõsta ka hotellide klienditeenindustaset. Lisaks on üritus ka heaks võimaluseks jagada omavahelisi kogemusi ning arendada vastastikust koostööd! Nagu lubatud eelmisel aastal, oli sel korral esindatud lisaks Tallinna hotellidele ka esindaja Pärnu hotellidest.

Eesti võistlust korraldab liit nimega AICR Estonia, mis on rahvusvahelise liidu AICR International alaliit. AICR (Amicale Internationale des sous-directeurs et chefs de reception des grands hotels/ The international association of deputy managers and reception heads of luxury hotels) lühend viitab prantsusekeelsele lühendile, koondades enda alla hotelli erinevate tasandite juhte (vastuvõtt, majutus, müük, juhatus).

Cannes´is toimuvatel ülemaailmsetel võistlustel asub Kätlin konkureerima ligikaudu 12 riigi parimate administraatoritega (sh. Sveits, UK, Singapur, Prantsusmaa, Itaalia jt.) Eelmise aasta ülemaailmse konkursi võitja oli Suurbritannia esindaja Markus Mormels. Pikkade traditsioonidega konkurssi korraldab omakorda rahvusvaheline vastuvõtujuhtide liit AICR International, (http://www.aicr-int.com).
Eesti parim vastuvõtu administraator valiti juba seitsmendat aastat, võistlus toimus 24.novembril Tallink Spa & Conference Hotel´is. 2007. aastal võitis sama konkursi Kairi Ploom Sokos Hotel Viru hotellist.

Konkursil osalesid:
1)    Tallink Spa & Conference Hotel – Märt Õigus
2)    Schlössle Hotel – Martin Laur
3)    Swissotel – Kätlin Novikov
4)    Reval Hotel Olümpia – Marko Johani Belzetski
5)    Tallink City Hotel – Rudolf Mannov
6)    Reval Hotel Central – Mari Viitmann
7)    Scandic Rannahotell – Irina Mohnja
8)    Telegraaf Hotel – Kristel Kula
9)    Sokos Hotel Viru – Maria-Elisabeth Haava
10)    The Three Sisters Hotel – Kairi Kümnik
11)    Domina Inn City Hotel – Külli Bekker

Zhürii:
- Anton Jolkin: AICR Eesti alaliidu president
- Kairi Ploom: Eesti parim administraator 2008
- Andra Piirsalu: Vastuvõtujuht, Telegraaf Hotel
- Teele Rohtla: Korporatiivmüügijuht, Nordic Hotel Forum
- Anu Juurik: Konverentsikeskuse juht, Sokos Hotel Viru

Veebikiri “Külaline”
Toimetaja: Riina Vokksepp
Veeb: www.veebikiri.ee
E-post: veebikiri@veebikiri.ee
Lugejalist: sisse/välja
GSM: + 372 51 919976
Tel/Fax + 372 6561157

Kõik õigused reserveeritud.