Külaline

Innovatsioon on tõusnud riiklikult tähtsaks küsimuseks – just seda näitas 21. mail Riigikogu, kus  arutluse all oli “Innovatsioon majandusarengu vedurina”. Majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts rääkis Eesti ettevõtete väljakutsetest, millest lühiajalised on likviidsuse säilitamine, kulude optimeerimine ning ligipääs kapitalile ja pikaajalised – keskendumine keerukamatele toodetele ja teenustele nõudlikemate turgude jaoks, teadmiste ja oskuste baasi loomine muudatusteks, rahvusvahelistumine ja eksportimine ning kokkuvõttes kõrgem tootlikkus.

Foto: Valitsus.ee

Samuti andis Parts ülevaate sellest, mida on Eesti viimastel aastatel innovatsiooni vallas ette võetud, millised on olnud tulemused ja millises suunas peaks innovatsiooni soodustamiseks edasi tegutsema.”Tulevikus peame tõstma Eesti atraktiivsust kõrget lisandväärtust tootvate teadmusel põhinevate välisinvesteeringute jaoks. Lisaks toimivale toetavale keskkonnale vajame samuti konkreetseid müügiargumente, kuna oleme globaalses konkurentsis parimate töökohtade nimel,” rääkis  Parts.

Tema sõnul on Eesti maailma kontekstis vaid üks piirkond suurlinnas. Edukas olemiseks peame tugevdama koostööd Läänemere regioonis eesmärgiga muuta antud regioon rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks tõmbekeskuseks, mis paistaks globaalselt silma kui innovaatiline, kõrge teadus‐ja arendusregioon, mida iseloomustab riikidevaheline spetsiifilist kompetentsi koondav ühine ülikool ning atraktiivne ärikeskkond, mis soodustab efektiivset piirülest koostööd ning edukat teadmistesiiret.
Läänemereregioonile ühise  identiteedi loomiseks ja nende riikide ühiseks turustamiseks tuleb üha enam tegeleda sellega, kuidas omavahel ressursse efektiivsemalt jagada, fokuseerida ühistele prioriteetsetele valdkondadele ning investeeringuid ka vastavalt sellele sihipärasemalt suunata. ”Seega, ühelt poolt on meil antud regiooni riikidelt palju õppida, teiselt poolt on aga läbi koostöö antud riikide vahel.

Läänemereregiooni strateegia raames suurepärased võimalused luua globaalselt konkurentsivõimeline makroregioon ning selle baasil tulevikus nii investeeringuid kui ka kvaliteetset kompetentsi ligi meelitada ning jõulisemalt toodete ja tehnoloogiate arendamises maailmastaabis kaasa rääkida,”  kutsus Parts üles veelgi tihedamale koostööle.
Riigi eesmärgiks lähiaastatel saab majandus ja –kommunikatsiooniministri kinnitusel olema praeguse innovatsiooni toetamise süsteemi tulemuslikkuse tõstmine ning veel eksisteerivate hallide alade kõrvaldamine. ”Eesti peab figureerima koos meie lähinaabritega Soome ja Rootsiga maailma innovatiivseimate riikide seas, ” rõhutas Parts.
Oma panuse riigi innovaatilisuse kasvule saab anda igaüks. Kõik ideed on teretulnud aadressile www.in.ee. Samas saab leida ka endale elluviimiseks sobivaid ideid.
Tiiu Allikmäe
Innovatsiooniaasta meediasuhete juht

Telli veebikiri oma e-posti aadressile!

Kui soovid veebikirja tellida oma e-posti aadressile, siis seda saab teha 365 päeva aastas, 7 päeva nädalas ja 24 tundi ööpäevas siin : ) Samuti saab just siin lahkuda lugejalistist, juhul kui iga kuu 10-nendal kuupäeval ilmuv “Külaline” tüütuks peaks muutuma:

Eesti inimesed ja ettevõtted on seni püüdnud oma asja ajada ikka omapäi, sel aastal tuleb aga järjest uudiseid, kuidas  koostöö on aidanud edukamaks saada.
Aasta alguses panid 28 Eesti IKT firmat ekspordi nimel seljad kokku ja asutasid ühiselt demokeskuse, kuhu on koondatud käegakatsutavad näited Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaettevõtete edulugudest. Näha saab erinevaid e-riigi süsteeme nagu e-kool ja X-tee kui ka tarbijatele suunatud lahendusi nagu mobiiltelefoniga juhitav ajalehekiosk, digi-TV, mobiil-ID ja paljud teised. Demokeskusesse hakatakse tooma Eestit külastavaid väliskülalisi, äridelegatsioonide ja firmajuhte.

Laevapiletid.ee on hea näide, kuidas turul leiti vaba nish ja 14 erineva infosüsteemi ühildamisega sai valmis  teadaolevalt läänemere regioonis esimene ja ka maailma mastaabis unikaalne keskkond, kust saab ühest kohast reaalajas tellida pileteid regiooni kõikidele laevadele.

Palju erinevaid infosüsteeme sai ühe katuse alla ka www.eesti.ee, kust kodanikud, ettevõtjad ning ametnikud leiavad kõik, mida on vaja,  et kiiremini ja mugavamalt oma igapäevast elu korraldada. Portaalist on tänaseks kättesaadavad sadakond e-teenust ning üle 300 ametliku vormi ja blanketi.

Kodanikualgatus ”Minu Eesti” kutsub 1. mail inimesi üles koostööle – üle Eesti luuakse 400 mõttekoda, kus koos mõeldes otsitakse Eesti paremaks tegemise võimalusi.

”Minu Eesti” algatust toetab EMT, Elioni, Microlinki ja Vaata Maailma SA poolt algatatud inimeste internetti kaasamise projekt, mille eesmärk on järgneva 3 aasta jooksul korraldada arvutialane alg- ja täiendõpe 100 000 inimesele ja tuua internetti kasutama täiendavalt 50 000 peret.

Kodanikke kutsub endaga kaasa mõtlema ka osalusveeb www.osale.ee,  kus saab esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid, koguda allkirju kodanikualgatuste toetamiseks ja avaldada arvamusi. Innovatsiooniaasta kodulehekülg www.in.ee ootab ideid igast eluvaldkonnast, et innovatiivsete ideede elluviimisega majanduselu ergutada.

Kõige innovatiivsem on aga see, et kõik need koostööalgatused teevad ka omavahel koostööd! Kindlasti leiate ka oma igapäevases töövaldkonnas koostöövõimalusi – nii on täenäosus, et sünnib midagi innovatiivset, kordi suurem kui üksi nokitsedes.

Tiiu Allikmäe
Innovatsiooniaasta meediasuhete juht

Innovatsiooniaasta initsiaatoriteks on Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium ning EAS. Innovatsiooniaasta patroon on Toomas Hendrik Ilves.

Intervjuu ilmub koostöös Baltikumi suurima innovatsiooniuudiste kanaliga: InnoNews

Andrew on pikaajalise kogemusega juht, arendaja ning turundaja telekommunikatsioonisektoris. Tema fookuseks on mobiiliturundus, asukoha ja mobiilside sotsiaalvõrgustike juhtimine.

Foto: innoeurope.eu

Hetkel konsulteerib Andrew mobiilireklaami ja -turunduse alal erinevaid ettevõtteid. Ta viib omavahel kokku nutikate mobiililahneduste pakkujaid operaatorite, agentuuride ning lõppkasutajatega, mille tulemuseks on parimate mobiilireklaamide teke. Andrew on üks esimestest oma ala professionaalidest, kes usub, et asukohapõhine reklaam vallutab lähiaastatel maailma. Siinkohal toome Veebikirja lugejateni intervjuu, kus Andrew vastab innovatsiooniga seonduvatele küsimustele.

Mida mõistad sõna “innovatsioon” all?

Innovatsiooni toetab uudne mõtlemine ja innovatsioon väljendub hästi ütlustes: teeme seda paremini, teeme seda teisiti, teeme seda omal moel.

Palun too näide innovatsioonist, mis Sinu elu on kõige rohkem mõjutanud.

Internet ja mobiiltelefon. Need kaks asja on muutnud seda, kuidas maailm globaalselt äri ajab. Mina kui austraallane, kes elab Londonis, ei oleks olnud suuteline saavutama seda, mis mul tänaseks on kui poleks internetti.

Kust algab innovatsioon?

Innovatsioon ja loomingulisus saavad harva alguse “tavalistelt” ärimeestelt. Pigem tekib see seal, kus ei kardeta eksperimenteerida, kus julgetakse kahelda ” status quo-s” ja küsimused “mis oleks kui…?” asemel öeldakse “miks mitte?”. Sealt edasi peavad ka juhid ja investorid jõudma arusaama ning samade küsimusteni. Ettevõtetes nagu Google ja 3M julgustatakse töötajaid otsima uusi innovaatilisi ideid ning just selliste ettevõtete puhul jätkub innoveerimine ja ka oma valdkonnas juhtpositsioonil olemine.

Business Week väidab, et teenuse innovatsioon on “järgmine kuum teema”. Oled telekommunikatsiooni sektoris töötanud juba mõnda aega. Miks vastav teema Sinu arvates just praegu aktuaalne on?

Innovatsioon teenuste sektoris ei ole praegu “kuum teema”, innovatsioon telekommunikatsiooni sektoris on normaalne nähtus. Ettevõtted peaksid kõrvale lükkama eelarve, aja ja inimressursi probleemid ja jätkama innoveerimist nii rasketel kui lihtsamatel aegadel. Ilma innovatsioonita ollakse lihtsalt tavalised ja teenuste innovatsioon on tegelikult ju hea äri- tuleb pakkuda head teenust ja säilitad nii oma kliendid.

Milline on esimene samm, mida peab üks ettevõte tegema, et kasutada asukoha-teadlikku reklaami?

Esiteks peab ettevõte aru saama, milline on nende strateegia kui tegemist on marketingiga läbi mobiiltelefoni. Asukoht on üks paljudest faktoritest, mis aitab otsustada, millist reklaami ja kus pakkuda. Samuti on vaja täita mitmeid nõudeid, et mobiili kaudu reklaam toimiks. Näietks on kasutajalt vaja selleks vastavat luba, samuti peab kasutajal olema valikuvõimalus, millist reklaami ta saab. Seega tuleks neile küsimustele esialgu vastused saada ja siis edasi liikuda.

Piret Potisepp, Innovatsioonikeskus InnoEurope tegevjuht
Kindlasti seostub Hispaania paljudele eestlastele eelkõige rannakuurortidega Costa del Sol’ rannikul, flamenco, tapas’e baaride ja värskendava sangriaga. Seda kõike Hispaanias ka leidub ning rohkelt! Seekord aga ei kirjuta Hispaania traditsioonidest, vaid toon kaks huvitavat näidet, mis võiksid ka Eesti ettevõtjaid inspireerida oma töös julgemad ning uuenduslikud olema. Selgitan mõne märksõna abil, kuidas Hispaania ettevõtjad on saavutanud edu välja kujunenud majandusharudes kasutades selleks innovatsiooni.

Foto: flickr.com
1. Kasuta innovatsiooni ja kommunikatsiooni igapäevaste tööriistadena ning muuda toode popiks

Sellist juhtlauset kasutas Agust?n Gregori kui aastal 2000 perefirmat juhtima asus. Nüüdseks on Grefuse nimeline ettevõte oma turusegmendis suurkorportasioonide (n. FritoLay) tuntud brandidest ning nende kopeerijatest kindlalt eristuv ning hoiab samaaegselt juhtipositsiooni. Milllega väike ettevõte kauaaegseid turuolijaid lööb? Gregori selgitab, et snackide turule sisenejate strateegiaks on üldlevinult tuntud toodete kopeerimine ning madala hinnaga toodete pakkumine tarbijale. Grefusa välistas sellise tegevusplaani kasutamise ning nende strateegiaks sai tavapärastele suupistetele (kartulikrõpsud, kuivatatud puuviljad) alternatiivi pakkumine.

Ettevõte tegi sõna otseses mõttes päevalilleseemnete söömise taas popiks andes sihvkadele juurde erinevad maitsed ning pakendades nad efektsetesse pakenditesse. Kuid ainuüksi uute maitsenootidega päevalilleseemnete turule toomine ei olnud edu võtmeks- selleks tuli ka oma võimalikku tarbijaskonda teavitada. Tulemusi andis kampaania, mille käigus jagati tasuta tootenäidiseid.

Samuti ei ole vähemtähtis uuenduslike müügikanalite leidmine ja loomine. Viimane on samuti kaasa aidanud Grefuse edule- ettevõte on avanud mitmeid müügipunkte paikades, kus konkurendid seda teha veel jõudnud pole.
Kui uurida ettevõtte juhilt, kust uued ideed sünnivad, saab kiirelt vastuseks, et ikka klientidega suheldes. Iga arendusmeeskonna liige töötab aastas vähemalt ühe päeva firma müügipunktis ning suhtleb otseselt lõpptarbijatega. ’Mõnedki juba arendusfaasis olnud tooteideed on seeläbi katki jäetud. Rääkimata mitmest heast tootedideest, mis müügipäevadest tekkinud,’ ütleb Agustin.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et konkreetne strateegia ning pisikesed nipid tootearenduses on Grefuse edu võtmeks. Praeguseks 68 miljoni euroni käibe kasvatanud firma jätkab kasvamist ning uuenduslike toodete turule toomist.

2. Kuidas tekstiilistööstuses innovatsioon edukalt kasutada?
David Nuini näide tõendab, et ka uuenduslikud tekstiilitooted tagavad edu. Tema loodud ettevõtte Vesta Concept lanseeris esimesed tooted, kuhu on sisse õmmeldud pisikesed kapslid, mis kokkupuutel nahaga purunevad. See uuenduslik meetod tagab, et erinevad tooted lisaks pehmusele ning praktilisusele oleksid lisaväärtusega, kuna eristavad meeldivat lõhna. Tehnoloogia kasutamisele lisaks on ettevõtte edu tagamiseks teinud teisigi jõupingutusi- kokkulepped on sõlmitud kohalike noorte kunstnikega, kelle kujundatud tööd toodetele trükitakse. Seeläbi on tooted muudetud ka ekslusiivseteks ning ihaldusväärseteks. Vesta Concepti klientide hulgas figureerivad suurkliendid hotelliäris, kes üha uusi tooteid ettevõttelt ootavad. David ütleb lõpetuseks: ’Tarvis on vaid julgust uusi tehnoloogiaid kasutada ning oma ideid ellu viia!’

Loodetavasti tõendavad need kaks näidet Hispaaniast, et ka välja kujundenud majandusharudes on võimalik edu saavautada kasutades uuenduslikke nippe ning eristudes oma konkurentidest. Uskuge, ka tapasebaaride või uute sangriamarkide turule toomise puhul töötab see samuti.

Veebikiri “Külaline”
Toimetaja: Riina Vokksepp
Veeb: www.veebikiri.ee
E-post: veebikiri@veebikiri.ee
Lugejalist: sisse/välja
GSM: + 372 51 919976
Tel/Fax + 372 6561157

Kõik õigused reserveeritud.