Külaline

Majanduslangus on veebikirjas olnud läbivaks teemaks nii mitmelgi korral. Kahjuks, ei ole lähenev suvi toonud sellesosas midagi rõõmustavat, küll toob aga loodetavasti selgust. Sampo Panga ja Eesti Pangaliidu juhatuse esimehe Aivar Rehe sõnul ei ole kriis veel oma põhja saavutanud. Samuti avaldab kogenud pangajuht arvamust, et raske olukord saavutab languspunkti käesoleva aasta sügiseks.

Nouriel Roubini sõnul oli eelmise sügise finantskriis midagi palju enamat kui usalduskriis. Samuti leiab Roubin, et tänasega pannakse erasektori kaotused valitsuse õlgadele, mis omakorda suurendab avaliku sektori võlakoormat. Viimane pärsib omakorda kasvuvõimalusi.

Rogoffi arvamuse kohaselt kaasnevad majanduslangusega suuremad riskid dollarile ja intressimääradele ning ta prognoosib, et kinnisvaraturu taastumine võtab aega viis aastat.
Pöördudes tagasi kodumaale, tuleb tõdeda: väiksel ja avatud majandusega riigil ei ole palju võimalusi, et üleilmseid majandusprotsesse oma soovikohaselt ohjata. Sotsioloog Andrus Saar, oli viimati raadio KUKU Ärataja saates kohalikku tööturgu kommenteerides, seda meelt, et erinevad kibestumised võivad pöörduda suunda, kus töörahu läbirääkimised võivad muutuda sügavalt poliitiliseks ja äraarvamatuteks. Oma väidet põhjendas tuntud sotsioloog asjaoluga, et ametiühingutesse kuuluvad Eestis eelkõige keskmiste- ja suurettevõtete töötajad, enamik Eesti ettevõtetest on aga väike- või mikroettevõtted.

Siinkohal on veebikiri arvamusel, et eelmärgitud arvamust ei tohi mingil juhul tähelepanuta jätta. Sest olukorras kus drastiliselt väheneb riigieelarve ja kasvab tööpuudus, satuvad löögi alla just väikefirmad. Viimaseid on Eestis enamik, näiteks enne majandusbuumi harja, aastal 2005, tegutses  44 112  ettevõtet, millest 99.5%  klassifitseerus on töötajate arvu järgi väike- ja keskmise suurusega ettevõtetena.

Probleemistiku kese, antud olukorras, seisneb aga selles, et  riiki sissetulev EU rahastus on tänasega suurettevõtete keskne. Mis on arusaadav, sest suured organisatsioonid suudavad täita ettenähtud rangeid kriteeriume. Vaadates aga tulevikku, oleks kasulikum kõigile, kui reeglistik lõdveneks niipalju, et neid suudaksid edukalt täita ka väike- või mikroettevõtted.

Telli veebikiri oma e-posti aadressile!

Kui soovid veebikirja tellida oma e-posti aadressile, siis seda saab teha 365 päeva aastas, 7 päeva nädalas ja 24 tundi ööpäevas siin : ) Samuti saab just siin lahkuda lugejalistist, juhul kui iga kuu 10-nendal kuupäeval ilmuv “Külaline” tüütuks peaks muutuma:

Innovatsioon on tõusnud riiklikult tähtsaks küsimuseks – just seda näitas 21. mail Riigikogu, kus  arutluse all oli “Innovatsioon majandusarengu vedurina”. Majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts rääkis Eesti ettevõtete väljakutsetest, millest lühiajalised on likviidsuse säilitamine, kulude optimeerimine ning ligipääs kapitalile ja pikaajalised – keskendumine keerukamatele toodetele ja teenustele nõudlikemate turgude jaoks, teadmiste ja oskuste baasi loomine muudatusteks, rahvusvahelistumine ja eksportimine ning kokkuvõttes kõrgem tootlikkus.

Foto: Valitsus.ee

Samuti andis Parts ülevaate sellest, mida on Eesti viimastel aastatel innovatsiooni vallas ette võetud, millised on olnud tulemused ja millises suunas peaks innovatsiooni soodustamiseks edasi tegutsema.”Tulevikus peame tõstma Eesti atraktiivsust kõrget lisandväärtust tootvate teadmusel põhinevate välisinvesteeringute jaoks. Lisaks toimivale toetavale keskkonnale vajame samuti konkreetseid müügiargumente, kuna oleme globaalses konkurentsis parimate töökohtade nimel,” rääkis  Parts.

Tema sõnul on Eesti maailma kontekstis vaid üks piirkond suurlinnas. Edukas olemiseks peame tugevdama koostööd Läänemere regioonis eesmärgiga muuta antud regioon rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks tõmbekeskuseks, mis paistaks globaalselt silma kui innovaatiline, kõrge teadus‐ja arendusregioon, mida iseloomustab riikidevaheline spetsiifilist kompetentsi koondav ühine ülikool ning atraktiivne ärikeskkond, mis soodustab efektiivset piirülest koostööd ning edukat teadmistesiiret.
Läänemereregioonile ühise  identiteedi loomiseks ja nende riikide ühiseks turustamiseks tuleb üha enam tegeleda sellega, kuidas omavahel ressursse efektiivsemalt jagada, fokuseerida ühistele prioriteetsetele valdkondadele ning investeeringuid ka vastavalt sellele sihipärasemalt suunata. ”Seega, ühelt poolt on meil antud regiooni riikidelt palju õppida, teiselt poolt on aga läbi koostöö antud riikide vahel.

Läänemereregiooni strateegia raames suurepärased võimalused luua globaalselt konkurentsivõimeline makroregioon ning selle baasil tulevikus nii investeeringuid kui ka kvaliteetset kompetentsi ligi meelitada ning jõulisemalt toodete ja tehnoloogiate arendamises maailmastaabis kaasa rääkida,”  kutsus Parts üles veelgi tihedamale koostööle.
Riigi eesmärgiks lähiaastatel saab majandus ja –kommunikatsiooniministri kinnitusel olema praeguse innovatsiooni toetamise süsteemi tulemuslikkuse tõstmine ning veel eksisteerivate hallide alade kõrvaldamine. ”Eesti peab figureerima koos meie lähinaabritega Soome ja Rootsiga maailma innovatiivseimate riikide seas, ” rõhutas Parts.
Oma panuse riigi innovaatilisuse kasvule saab anda igaüks. Kõik ideed on teretulnud aadressile www.in.ee. Samas saab leida ka endale elluviimiseks sobivaid ideid.
Tiiu Allikmäe
Innovatsiooniaasta meediasuhete juht

Telli veebikiri oma e-posti aadressile!

Kui soovid veebikirja tellida oma e-posti aadressile, siis seda saab teha 365 päeva aastas, 7 päeva nädalas ja 24 tundi ööpäevas siin : ) Samuti saab just siin lahkuda lugejalistist, juhul kui iga kuu 10-nendal kuupäeval ilmuv “Külaline” tüütuks peaks muutuma:

Võib ka vastupidi Suur Tumm ja Ton Karlos.  Et siis, kergelt vapustatud. Nii nagu igaüks, kelle mustvalge maailm äkki värviliseks osutub. Või mitmedimensiooniliseks. Või vastupidi.

Ühesõnaga, elad oma tüüpilist pärismaalase elu. Kui kütuse hind tõuseb, tõusevad ka muud hinnad. Hoobilt. Sekundiga. Reaalajas. Kui kütuse hind seletamatutel põhjustel langeb, siis ülejäänud hinnad ei lange. Vastupidi , mõningate üksite eranditega, tõusevad edasi. Hindade osas on Eesti kindlasti muule maailmale järele jõudnud. Võrreldes näiteks kohaliku magalaapteegi ja siis selle rohupoe, mis Manhattani nurgal asub, hinnakirja – erilist vahet ei leia.  Huvitav fenomen, arvestades reaalsissetulekut võrreldes näiteks keskmise NY City elanikuga. Mis edasi saab, on aga mõneti ebaselge. Arvatavasti Guinessi rekord õpikukapitalismi osas.

Foto: smages.com

Noh ja siis tulevad nad meie õue peale rahu rikkuma. Vaat, kui Ton väike oli, täpsemalt Väike Ton, pidi ta vabatahtlikult-sunniviisiliselt vaatama saagat kellegi kiilaka poliitiku Lenini tegemistest. Kusjuures jutt ei käi mitte Hardi Volmeri iroonilisest fictionist „Minu Leninid“ vaid tõsiusus vändatud eepostest.

Vahepeale jääb segane aeg, mil selgeid reegleid nagu eriti ei olnud. Küll ilmestas Toni üldist fiilingut tagi, mis sisaldas rohkem neete kui nahka. Juhtub. Ideoloogiliselt ka keegi eriti ei peetinud, jättes välja Emmanuelle ja Rambo ja kaadrid võiladude lahtimurdmisest.

Video: youtube.com
Noh ja nüüd, kui Ton on muutunud auväärseks väikekodanlaseks, lajatati ideoloogilise relvaga. Alatult kusjuures. Helipildiliselt mitte tudišššpiiiip…. vaid: NÄTAKI! Rõhuga ää`l. Nii ei tohi teha! Vaadake näiteks pandasid. Kui pandal on paha, siis panda ei paljune. Loomaaias on pandal paha ja loomaaias panda ei paljune. Eriti.

Nemad, kurask, näitavad aga massidele algul miskit allameetrist sõjaväeluure konspiraatorit ja seejärel Zeitgeisti. Pole siis imestada, et kohalikud eriti ei paljune. Tõsi, pildiajakirja lugeja vist väga häiritud olla ei saa. Aga iga vähegi mõtleva inimese peas peaks taoline ideede süsteemi resonants kõlama kui kaklus plekkpanni tehases. Helipildiliselt rõhuga ää`l. Noh ja juhul kui asjade seis ükskord miskilmoel läbi seltkonnakroonika nautleja paljukannatanud näonaha hallolluseni jõuab…. Märastema hakkab…

Ton

Majanduskriis, nii kohalik kui üleilmne, on olnud meedia tulipunktis enam kui aasta. Seda põhjusega, sest USA-st alanud kinnisvarakriisi järelmid tabasid väikest ja avatud majandusega Eestit kiiresti ja valusalt. Tänaseks ei üllata kedagi palgakärped, koondamised, suurte ja võikeste ettevõtete pankrotid.

Ei üllata ka muidu liberaalses ühiskonnas tavatud abipaketid pankadele. Viimane on eriti ebatavaline, sest kui majanduselu kulgeb oma harilikus, ühte kümnendisse mahtuvas rütmis, mõistavad kõik- pank ei ole heategevusasutus.Vaadates tulevikku ja küsides endalt, kas kriisis ka midagi head on, tuleb tõdeda, et majanduskriis ei ole tõepoolest  fataalne protsess.

Foto/link: finance.google.com/finance

Nimelt eristatakse põhimõtteliselt kahte tüüpi kriise – neid mis kipuvad krooniliseks muutuvat, näiteks kõik see mis etnilistel põhjusetel Gaza sektoris toimub. Ja neid, mis viivad arengut edasi.  Teisisõnu: kui ülekuumenud majandusest läheb õhk välja – mis saab selles halba olla? Lisaks paljudele vastikutele asjadele – nagu pankrotid ja sundmüügid, kaasneb mulli lõhkemisega ka midagi head. Kaovad rämpsfirmad ja toimub üldine hinnalangus. Tekib terve konkurents tööjõuturul.

Kuigi ka siin on omad agad: nimelt, normaalmõõdus turul, mille suuruseks arvatakse olevat minimaalaselt neli – kuus miljonit inimest, toimub eneseregulatsioon. Hinnad tõusevad ja langevad, nii nagu seda kujundab nõudluse-pakkumise vahekord. Väikesel ja seetõttu monopolidest palju rohkem sõltuval turul, taoline regulatsioon pahatihti ei toimi. Näiteks on võimalik riiklikul energeetikafirmal teenida kasumit ka siis kui tänavad on töötutest tulvil.

Siinkohal on veebikiri seiskohal – lisaks ettevõtluse toetamisele kriisi ajal, peab riik rohkem tähelepanu pöörama tarbijakaitsele.

Intervjuu ilmub koostöös Baltikumi suurima innovatsiooniuudiste kanaliga: InnoNews

Andrew on pikaajalise kogemusega juht, arendaja ning turundaja telekommunikatsioonisektoris. Tema fookuseks on mobiiliturundus, asukoha ja mobiilside sotsiaalvõrgustike juhtimine.

Foto: innoeurope.eu

Hetkel konsulteerib Andrew mobiilireklaami ja -turunduse alal erinevaid ettevõtteid. Ta viib omavahel kokku nutikate mobiililahneduste pakkujaid operaatorite, agentuuride ning lõppkasutajatega, mille tulemuseks on parimate mobiilireklaamide teke. Andrew on üks esimestest oma ala professionaalidest, kes usub, et asukohapõhine reklaam vallutab lähiaastatel maailma. Siinkohal toome Veebikirja lugejateni intervjuu, kus Andrew vastab innovatsiooniga seonduvatele küsimustele.

Mida mõistad sõna “innovatsioon” all?

Innovatsiooni toetab uudne mõtlemine ja innovatsioon väljendub hästi ütlustes: teeme seda paremini, teeme seda teisiti, teeme seda omal moel.

Palun too näide innovatsioonist, mis Sinu elu on kõige rohkem mõjutanud.

Internet ja mobiiltelefon. Need kaks asja on muutnud seda, kuidas maailm globaalselt äri ajab. Mina kui austraallane, kes elab Londonis, ei oleks olnud suuteline saavutama seda, mis mul tänaseks on kui poleks internetti.

Kust algab innovatsioon?

Innovatsioon ja loomingulisus saavad harva alguse “tavalistelt” ärimeestelt. Pigem tekib see seal, kus ei kardeta eksperimenteerida, kus julgetakse kahelda ” status quo-s” ja küsimused “mis oleks kui…?” asemel öeldakse “miks mitte?”. Sealt edasi peavad ka juhid ja investorid jõudma arusaama ning samade küsimusteni. Ettevõtetes nagu Google ja 3M julgustatakse töötajaid otsima uusi innovaatilisi ideid ning just selliste ettevõtete puhul jätkub innoveerimine ja ka oma valdkonnas juhtpositsioonil olemine.

Business Week väidab, et teenuse innovatsioon on “järgmine kuum teema”. Oled telekommunikatsiooni sektoris töötanud juba mõnda aega. Miks vastav teema Sinu arvates just praegu aktuaalne on?

Innovatsioon teenuste sektoris ei ole praegu “kuum teema”, innovatsioon telekommunikatsiooni sektoris on normaalne nähtus. Ettevõtted peaksid kõrvale lükkama eelarve, aja ja inimressursi probleemid ja jätkama innoveerimist nii rasketel kui lihtsamatel aegadel. Ilma innovatsioonita ollakse lihtsalt tavalised ja teenuste innovatsioon on tegelikult ju hea äri- tuleb pakkuda head teenust ja säilitad nii oma kliendid.

Milline on esimene samm, mida peab üks ettevõte tegema, et kasutada asukoha-teadlikku reklaami?

Esiteks peab ettevõte aru saama, milline on nende strateegia kui tegemist on marketingiga läbi mobiiltelefoni. Asukoht on üks paljudest faktoritest, mis aitab otsustada, millist reklaami ja kus pakkuda. Samuti on vaja täita mitmeid nõudeid, et mobiili kaudu reklaam toimiks. Näietks on kasutajalt vaja selleks vastavat luba, samuti peab kasutajal olema valikuvõimalus, millist reklaami ta saab. Seega tuleks neile küsimustele esialgu vastused saada ja siis edasi liikuda.

Eeva Kauba, InnoEstonia juht

Viimasel ajal, eriti just praeguses keerulises majandusolukorras, otsitakse aina rohkem uusi mõtteid, ideid ja lahendusi, mis aitaks ettevõtetel hakkama saada raskel ajal ning mis tagaks eelise konkurentide ees. Üha enam räägitakse, et tuleb olla innovaatiline leidmaks uusi lahendusi, tooteid ning teenuseid. Tekib küsimus- mis see innovatsioon üleüldse on ja kuidas olla innovaatiline?
Innovatsioon on väga lai mõiste ning paljudele jääb see võõraks ja mõistetamatuks. Eestis läbiviidud uuringudki näitavad, et tihti ollakse juba innovatsiooni kui sõna suhtes tõrjuvad. Arvatakse, et tegemist on ainult millegi teadusliku või keerulise tipptehnoloogiaga, mille kasutamiseni tavalises Eesti ettevõttes ei jõuta.

Innovatsioonikeskus InnoEurope küsis kolmelt maailmas tunnustatud oma ala tipptegijalt lühikest ja kokkuvõtvat vastust küsimusele „Mida mõistad sõna “innovatsioon” all?“

Marko Torkelli, Lappeenranta Tehnikaülikooli tehnoloogia- ja äriinnovatsiooni professor
Innovatsioon on leiutis, mis muudab ja teeb meie elu lihtsamaks ning loob juurde heaolu. Tihti saab seda mõõta rahalises väärtuses, kuid mitte alati. Mõned sotsiaalsed innovatsioonid ei ole küll otseselt mõõdetavad, kuid aitavad inimesi siiski muutes nende elu lihtsamaks.

Andrew Grill, mobiilireklaami- ning turunduse evangelist
Innovatsiooni toetab uudne mõtlemine ja innovatsioon väljendub hästi ütlustes: teeme seda paremini, teeme seda teisiti, teeme seda omal moel.
Innovatsioon ja loomingulisus saavad harva alguse “tavalistelt” ärimeestelt. Pigem tekib see seal, kus ei kardeta eksperimenteerida, kus julgetakse kahelda ” status quo-s” ja küsimused “mis oleks kui…?” asemel öeldakse “miks mitte?”.

Franz Leberl, Microsoft Virtual Earth endine direktor
Nõustun innovatsiooni defineerides Wikipedia seletusega ja näen seda kui protsessi alates idee tekkimisest, arenemisest kuni selle rakendamiseni. Märksõnaks on siin „rakendamine“ ning olulisel kohal on ka edu. Ideid on maailmas alati palju, kuid ainult mõnedest neist saavad tooted ja edukad on sealhulgas need, millega innoveeritakse.
Antud küsimusele vastanud Marko Torkelli, Andrew Grill ja Franz Leberl, kes esinevad INNOESTONIA 2008 konverentsil, leiavad, et innovatsioon ei ole ilmtingimata midagi elukauget ja kättesaamatut ning tihti võib olla tegu lihtsate, inimlähedaste lahendustega. Mis on Sinu, lugeja, vastus samale küsimusele?

Veebikiri “Külaline”
Toimetaja: Riina Vokksepp
Veeb: www.veebikiri.ee
E-post: veebikiri@veebikiri.ee
Lugejalist: sisse/välja
GSM: + 372 51 919976
Tel/Fax + 372 6561157

Kõik õigused reserveeritud.

On asju mis võtavad sõnatuks. Noh, täiesti tummaks. Näiteks keeristorm aktsiaturgudel. Või naftahinna langemine. Viimane võtab muidugi tummaks eriti selle riigi pealikud, mis/kes maailmaturul ainult allhankega tegelevad. Kohalikest minigarhidest ei mõtet rääkidagi. Pean silmas neid, kes kõrrepõllul kinnisvaraarendusega tegelevad/tegelesid.

Mis tunne on veel nii tugev, et hingetult tummaks võtta? Mõtlen peale selle, kui et näed oma silmaga, kuidas börsil miljardid haihtuvad? Kui asjatundjaid uskuda – siis maailma kaunimad kunstiteosed on loodud armukadedushoos. Mis ei pruugi sugugi käratu konditsioon olla.

Foto: dirtybutton.com

Veel midagi? Noh ajutegevuse puudumine võtab kindlasti haudvaikseks. Näiteks siis kui uus kaubandusekeskus planeeritakse justkui presenteerimaks kinnisvaraarendajate eriti buratiinolikku maailmavaadet.

Selles mõttes, et keskmine suurkauplus on arhetüübilt putka-putka-pood-putka-putka-pood. Rütm nagu metslaste ohverdustantsus. Pluss, selle viimasel siis parkla katusel. Mitte keldris aga katusel. Kes tähele ei ole pannud –  katusele pargivad jõukamad inimesed helikoptereid. Autod käivad nullkorrusel aga puhtpraktilisel põhjusel. Talvel on siinmail palju musta jääd ja tarkpead parlamendis tahavad naelkummid lindpriiks kuulutada.

Ja kui majandus peaks seda palju ära surema, et poes tuleb tõukekelguga käima hakkama – no kes viitsib kolm korrust ülesmäge nühkida selleks, et siis tulla läbi erinevate putkaderägastike kolm korrust allapoole. Rühkida läbi odavate riiete ja olmekeemia vitriinide ja jõuda lõpuks kaupluse vasakusse tagumisse nurka ning osta üks leib ?! Selleks, et seejärel võtta ette kolgata tagasi katusele …

Foto: dirtybutton.com

Jah, muidugi, võib väita, et inimesed tulevad kaubanduskesse mitte ainult ostma vaid aega veetma. OK. Kui, siis kus on need kohad kus saab rahulikult rääkida? Jah, tean paari viisaka söögikohaga kaupluste konglomeraati. Ja kuuldavasti heade mõtetel linna on tulemas koht mida iseloomustab päris mitu kino. Kuid, kas keegi teab Eestis kaubanduskeskust kus on postkontor? Raamatukogu? Kaubandusekeskust, mille lähedal on spordisaal? Ujula?

Ton

Veebikiri “Külaline”
Toimetaja: Riina Vokksepp
Veeb: www.veebikiri.ee
E-post: veebikiri@veebikiri.ee
Lugejalist: sisse/välja
GSM: + 372 51 919976
Tel/Fax + 372 6561157

Kõik õigused reserveeritud.

Piret Potisepp, Innovatsioonikeskus InnoEurope tegevjuht
Kindlasti seostub Hispaania paljudele eestlastele eelkõige rannakuurortidega Costa del Sol’ rannikul, flamenco, tapas’e baaride ja värskendava sangriaga. Seda kõike Hispaanias ka leidub ning rohkelt! Seekord aga ei kirjuta Hispaania traditsioonidest, vaid toon kaks huvitavat näidet, mis võiksid ka Eesti ettevõtjaid inspireerida oma töös julgemad ning uuenduslikud olema. Selgitan mõne märksõna abil, kuidas Hispaania ettevõtjad on saavutanud edu välja kujunenud majandusharudes kasutades selleks innovatsiooni.

Foto: flickr.com
1. Kasuta innovatsiooni ja kommunikatsiooni igapäevaste tööriistadena ning muuda toode popiks

Sellist juhtlauset kasutas Agust?n Gregori kui aastal 2000 perefirmat juhtima asus. Nüüdseks on Grefuse nimeline ettevõte oma turusegmendis suurkorportasioonide (n. FritoLay) tuntud brandidest ning nende kopeerijatest kindlalt eristuv ning hoiab samaaegselt juhtipositsiooni. Milllega väike ettevõte kauaaegseid turuolijaid lööb? Gregori selgitab, et snackide turule sisenejate strateegiaks on üldlevinult tuntud toodete kopeerimine ning madala hinnaga toodete pakkumine tarbijale. Grefusa välistas sellise tegevusplaani kasutamise ning nende strateegiaks sai tavapärastele suupistetele (kartulikrõpsud, kuivatatud puuviljad) alternatiivi pakkumine.

Ettevõte tegi sõna otseses mõttes päevalilleseemnete söömise taas popiks andes sihvkadele juurde erinevad maitsed ning pakendades nad efektsetesse pakenditesse. Kuid ainuüksi uute maitsenootidega päevalilleseemnete turule toomine ei olnud edu võtmeks- selleks tuli ka oma võimalikku tarbijaskonda teavitada. Tulemusi andis kampaania, mille käigus jagati tasuta tootenäidiseid.

Samuti ei ole vähemtähtis uuenduslike müügikanalite leidmine ja loomine. Viimane on samuti kaasa aidanud Grefuse edule- ettevõte on avanud mitmeid müügipunkte paikades, kus konkurendid seda teha veel jõudnud pole.
Kui uurida ettevõtte juhilt, kust uued ideed sünnivad, saab kiirelt vastuseks, et ikka klientidega suheldes. Iga arendusmeeskonna liige töötab aastas vähemalt ühe päeva firma müügipunktis ning suhtleb otseselt lõpptarbijatega. ’Mõnedki juba arendusfaasis olnud tooteideed on seeläbi katki jäetud. Rääkimata mitmest heast tootedideest, mis müügipäevadest tekkinud,’ ütleb Agustin.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et konkreetne strateegia ning pisikesed nipid tootearenduses on Grefuse edu võtmeks. Praeguseks 68 miljoni euroni käibe kasvatanud firma jätkab kasvamist ning uuenduslike toodete turule toomist.

2. Kuidas tekstiilistööstuses innovatsioon edukalt kasutada?
David Nuini näide tõendab, et ka uuenduslikud tekstiilitooted tagavad edu. Tema loodud ettevõtte Vesta Concept lanseeris esimesed tooted, kuhu on sisse õmmeldud pisikesed kapslid, mis kokkupuutel nahaga purunevad. See uuenduslik meetod tagab, et erinevad tooted lisaks pehmusele ning praktilisusele oleksid lisaväärtusega, kuna eristavad meeldivat lõhna. Tehnoloogia kasutamisele lisaks on ettevõtte edu tagamiseks teinud teisigi jõupingutusi- kokkulepped on sõlmitud kohalike noorte kunstnikega, kelle kujundatud tööd toodetele trükitakse. Seeläbi on tooted muudetud ka ekslusiivseteks ning ihaldusväärseteks. Vesta Concepti klientide hulgas figureerivad suurkliendid hotelliäris, kes üha uusi tooteid ettevõttelt ootavad. David ütleb lõpetuseks: ’Tarvis on vaid julgust uusi tehnoloogiaid kasutada ning oma ideid ellu viia!’

Loodetavasti tõendavad need kaks näidet Hispaaniast, et ka välja kujundenud majandusharudes on võimalik edu saavautada kasutades uuenduslikke nippe ning eristudes oma konkurentidest. Uskuge, ka tapasebaaride või uute sangriamarkide turule toomise puhul töötab see samuti.

Veebikiri “Külaline”
Toimetaja: Riina Vokksepp
Veeb: www.veebikiri.ee
E-post: veebikiri@veebikiri.ee
Lugejalist: sisse/välja
GSM: + 372 51 919976
Tel/Fax + 372 6561157

Kõik õigused reserveeritud.