Külaline

Siinkohal tuleks tõdeda, lauakatmine, see on lihtne. Keeruline on hoopis ettevalmistamisprotsess. Ning mitmed erinevused seisnevad selles, milline on valitud teenindusvorm. Lihtsustatult võib öelda, lauakate sõltub tavaliselt kahest asjast:
a) menüüst;
b) nõudest millest toit serveeritakse.

Foto: Flickr.com

Kui menüü tähtsus on ilmselge, siis toidu serveerimisel tasub panna tähele reeglit, mille kohaselt teatud nõudes olevaid toite ilma alustaldrikuta lauale ei viida. Kõige lihtsam näide on tavaline puljong või selge supp, mida serveeritakse puljongitassist. Siia nimistusse võib lisada samuti kõik salatid ja magustoidud, mida serveeritakse pokaalist.

Eriliseks teeb käesoleva reegli asjaolu, et juhul kui kasutatakse alustaldrikut, laua kattesse selle toidu söömiseks mõeldud söögiriista (tavaliselt lusikas) ei panda. Söögiriist paikneb taolisel juhul serveerimise ajal alustaldrikul.
Tegelikult on peolaua katmine keerukam protseduur ja algab ei millegi muu, kui sobivate ruumide valikuga.
Ruumid peavad olema:
• hästi köetavad / ventileeritavad;
• mitte mürarikkad;
• korralikult valgustatud;
Samuti iseloomustab õiget valikut piisav liikumisruum nii külaliste kui teenindajate tarbeks. Lisaks kõikvõimalike liigenduste (astmeline põrand jne.) puudumine.

Jätkub 10.06.09 veebikirjas.

Hakkas huvitama?

Tahad rohkem teada? Vaata ka siia: www.kiirkoolitus.eu Kahtled? Keeruline? Vaevalt – kui saad hakkama rate`s, orkut`is või DELFI`t lugedes, siis ei ole ka siin mingit müstikat : )

Liikudes lauahõbeda suursugusest maailmast edasi lauanõude juurde tuleb täheldada, et see alajaotus on sama suur, või suuremgi veel. Ning rääkides materjalidest, kes ei teaks sellist kirju ja keerulise saatusega nooblit materjali nagu portselan?

Nimetus portselan pärineb itaalia keelest – porcellino tähendab läbikumavat, õhukest ja tihedat teokarpi. Portselan on tehnoloogiliselt kvaliteetseim keraamika liik, millel on ühiseid tunnuseid klaasiga. Valmistatakse keraamilisest massist, muutub põletades tihedaks, klaasjaks, vee- ja happekindlaks ning suuremal või vähemal määral läbikumavaks.

Teiseks samatuntuks, kuid kordades keerulisemalt defineeritav materjal on fajanss. Nimelt on fajanss keraamika liik, mida ajalooliselt tõlgendatakse väga erinevalt.Üldjoontes on fajanss oma olemuselt proovinud matkida portselani.

Iseloomustavad järgmised tunnused:
• mass on valge või elevandiluukarva;
• põhiglasuur on enamasti läbipaistev või läikiv;
• rohke glasuurialune või – pealne maaling.

Hakkas huvitama?
Tahad rohkem teada? Vaata ka siia: www.kiirkoolitus.eu Keeruline? Vaevalt – kui saad hakkama rate`s, orkut`is või DELFI`t lugedes, siis ei ole ka siin mingit müstikat : )

17. sajandist alates hakkasid võõrustajad külalisi tasapisi varustama ka söömisvahenditega. 16.-17. sajandil võeti kasutusele kahvel ja 1680. aastatest oli näiteks Saksamaa kõrgemas seltskonnas tavaks, et iga sööja jaoks olid laual oma nõud, kaasa arvatud nuga, kahvel ja lusikas.

Söömisriistad (inglise keeles: flatware) on põhimõtteliselt kõik need instrumendid mida kasutatakse söömiseks isikuliselt. Näiteks: noad, kahvlid ja lusikad. Nagu varasem juba jutuks oli, annavad tootjad söögiriistu välja sarjadena, mis tähendab, et varieeruda võib kuju ja välimus, ning mõistmaks olukorda tuleb järgida üldpõhimõtteid.

See tähendab: Praenuga ja praekahvel on kõige pikemad. Praenoa pikkus on tavaliselt 21-24 cm ja praekahvli pikkus 19 – 20 cm. Samas suurusjärgus, st mõõtudega on 19 – 21 cm on supilusikas.

Liikudes edasi serveerimisriistade juurde (inglise keeles: carving and serving utensils) ei pääse me samuti kiirest tagasivaatest ajalukku. Nimelt kasutati keskajal toidu ettetõstmiseks peamiselt lusikat, harvemini kahvlit. Viimast kasutati näiteks puuvilja serveerimisel. Söödi kätega, peamine abivahend ja tähtsaim söögiriist oli nuga. Toite serveeriti vaagnatel, taldrikuid kasutati suhteliselt harva. Nende aset täitsid suured leivaviilud – või söödi otse vaagnatelt. Ja just siit saab algus peamine erinevus söögi- ja serveerimisriistade puhul. Nimelt, kuigi kujult on mõlemad vahendid suhteliselt sarnased, tuleb lugeda peamiseks erinevuseks suurust.

Jätkub 10.03.09 veebikirjas.

Hakkas huvitama?
Tahad rohkem teada? Vaata ka siia: www.kiirkoolitus.eu Keeruline? Vaevalt – kui saad hakkama rate`s, orkut`is või DELFI`t lugedes, siis ei ole ka siin mingit müstikat : )

Allikas: Jane Grikson„English Food“

Populaarsemaid inglise toite on kindlasti kala ja friikartulid -fish and chips. Kuid inglise köögist võib leida retsepte, mis pärit keskajast.

Inglise supid on peamiselt valmistatud kas keedetud linnulihast, loomalihast, lambaseljalihast või tallelihast, keedetud vees leebelt tunde, mõnede vürtsidega.
Keskajast on pärit mitmed viise kuidas suppi maitsvaks ja hõrguks muuta. Näiteks, liha suppidele sobivad suurepäraselt brändi ja portveini lisamine, natukene kuiva valget veini muudab mitmed kala supid võrratuks. Supp võib olla lõunaks põhitoiduks või ka hoopiski isutõstja, sissejuhatuseks algavale söömaajale.

Mandli supp
Keskajast pärit maitsevat valget mandli supi on lihtne teha. Supi eeliseks on kasutatavad koostisosad, mis perenaisel kodus olemas nii suvel kui talvel. See on ka põhjuseks miks supi on valmistatud paleedes ja kesklassi inimeste kodudes.

kuuele
50 g jahvatatud mandleid
5 l kana või vasika puljongit
värskelt jahvatatud valget pipart
1 loorberileht
250 ml piima
1 supilusikas maisijahu
150 ml kohvi või vahukoort
1 supilusikas võid
sool
50 g röstitud mandleid garneeringuks
võis praetud saia

Kuumuta 30 min kana või vasika puljongis mandlid valge pipra ja loorberilehega. Eemalda loorberi leht ja lisa piim vedeldamaks suppi, et saada kätte maksimum mandlite maitse. Sega maisijahu kohvi või vahukoorega, et paksendada suppi. Lisades maisijahu ei tohi vedelik keeda sest muidu võivad mandlid eralduda vedelikust ja muutuda sõmerjaks. Sega juurde või. Maitse ja maitsesta täiendavalt. Vala supp läbi peenest sõelast soojendatud supitirinasse puista peale röstitud mandleid ja saiakuubikuid. Kindlasti peavad mandlid ja ka saiakuubikud olema eelnevalt praetud või röstitud.

Eraldi põhimõtted kehtivad klaaside ladustamisel, samuti hooldamisel. Nii veider kui see ka esmapilgul ei kõlaks, puhtaid, st kasutamata joogiklaase hoiustatakse suue allapoole. Põhjuseks lihtne asjaolu, et nii ei satu tolm sinna sisse.

Võtteks jutuks aga joogiklaaside jaotused võib kergesti segadusse sattuda. Nimed on kõlavad: highball, lowball, gobler, wine glass…

Foto: flickr.com

Nagu ka kurat ei ole nii hirmus kui paistab, ei tasu ennast kõlavatest nimedest heidutada lasta. Nimelt tuleb just joogiklaaside juures eriti lihtsalt välja põhjus-tagajärg seos. Ehk teisisõnu – jaotused on loogilised. Küll võiks kindluse mõttes läbi teha EHRA Kiirkoolitus`e e-kursused. Need ei ole kallid, pealegi saab kursused läbida endale sobival ajal ja kohas.

Tulles aga joogiklaaside jaotuste juurde tagasi – põhimõtteliselt saab klaasid jaotada kuju järgi:
a)    jalaga klaasid, mida kasutatakse valdavalt restoranides ja kodus pidulikematel juhtudel;
b)    jalata klaasid, mida kasutatakse peaasjalikult baarides ja suurüritustel.

Eelnimetatud jaotus on tinglik, sest näiteks alloleval pildil paiknev klaas on ainuõige viski serveerimiseks nii Šoti klubis kui püstijalapeol kus osaleb tuhatkond inimest:

Seevastu arvamused ideaalsest veiniklaasist on erinevad: mõned põhinevad arukatel gastronoomilistel printsiipidel, mõned folklooril. Näiteks olid reinveini klaasid tumedad ja oksüdeerunud, samuti nägi traditsiooniline pruun ornamentidega kaetud jooginõu römer välja toekas ning paksupõhjaline. Samuti ei ole veini klaasi kuju sugugi juhuslik – see on tuletunud antiiksest karikast.

Jätkub 10.02.09 veebikirjas.

Foto: dreamstime.com

Hakkas huvitama?
Tahad rohkem teada? Vaata ka siia: www.kiirkoolitus.eu Keeruline? Vaevalt – kui saad hakkama rate`s, orkut`is või DELFI`t lugedes, siis ei ole ka siin mingit müstikat : )

See on traditsiooniline küsimus, millele võib vastata mitmeti. Mitmeti sellepärast, et lauda ei kaeta lihtsalt niisama. Alati on olemas põhjus või mitu põhjust, miks seda tehakse. Ning unustada ei tasu kultuurilisi eripärasid, mis mängivad enam kui olulist rolli tänapäevases järjest kiiremini muutuvas maailmas.

Foto:flickr.com

Niisiis. Miks siis lauda kaetakse?
Nagu eelpool öeldud, põhjuseid võib olla tõepoolest mitmeid. Näiteks koduse hommikusöögi korraldamine, mida sageli tähelegi ei pane, on ju ka ühel või teisel moel seotud laua katmisega. Ja kindlasti kaetakse laud, siis kui kogunemas on auväärt seltskond mõne vägagi olulise püha puhul. Omaette teemaks on roomservice tärnihotellides. Ning just siit saab alguse küsimuste kaskaad. Kus? Kuidas? Millal? Mismoodi? Keda? Kellega? Üldiselt on nii, mida nooremad on külalised, seda vähemtähtsaks osutub lookas laud ja sellega kaasnevad formaalsused. Kuid põhimõtteline küsimus jääb ikkagi – kas süüakse püsti või istudes? See lihtne küsimus ongi punaseks jooneks kahe põhimõtteliselt erineva teenindusvormi vahel. Püstijalapeod üheltpoolt. Ja kõik muud teenindusvormid, kus söömise ajal siiski istutakse, teiselt poolt. Mõlemat teenindusvormi ühendavaks lüliks tuleb aga nimetada asjaolu, et ilma asjakohase instrumentaariumita, pean silmas nuge, kahvleid, klaase, taldrikuid, linu, linikuid ei saa läbi kumbki. Muide, olenevalt asjaoludest võib vajalike vahendite nimekiri sisaldada sadu ühikuid. Siit alustamegi.

Foto:thewineestablishment.com

Alustades algusest. Instrumentaarium.
Arvatavalt on kõige lihtsam alustada klaasidest. Ilma liialdamata lisavad klaasid lauale sära ja elegantsi. Samamoodi on klaasid teenindusinstrumentidest kõige nõudlikumad paigutuse ja hooldamise suhtes. Nõuded mida esitatakse tänapäeva joogiklaasidele, ükskõik kas neid kasutatakse kodus, mõnes klubis või restoranis, on kõrged. Klaasid peavad olema kergesti käsitletavad, põrutuskindlad ja kannatama temperatuuri kõikumist ning vibratsiooni.

Põhimõtteliselt saab joogiklaasid jaotada kuju järgi:
a) jalaga klaasid, mida kasutatakse valdavalt restoranides ja kodus pidulikematel juhtudel;
b) jalata klaasid, mida kasutatakse peaasjalikult baarides ja suurüritustel.

Jaotus ei ole lõplik. Segadust võib tekitada ka asjaolu, et tihtipeale on ühe või teise tooteseeria klaasid erinevate jookide jaoks (vodka, vesi, valge vein etc.) äravahetamiseni sarnased. Nii ühel kui teisel juhul on abiks teadmised serveerimise põhimõtetest. Näiteks vodkat serveeritakse 4-8 cl haaval, ning reeglina miinuskraadidel.

Jätkub 10.01.09 veebikirjas.

Hakkas huvitama?
Tahad rohkem teada? Vaata ka siia: www.kiirkoolitus.eu Keeruline? Vaevalt – kui saad hakkama rate`s, orkut`is või DELFI`t lugedes, siis ei ole ka siin mingit müstikat : )

Korraldajad:

ja

30.10.08 Tallinn FoodFestil toimunud parima noore teenindaja konkursil võitis esikoha Tiiu Parm, Eesti Hotelli-ja Turismimajanduse Erakoolist. Teise koha vääriline oli Lenar Lehtla, kes on samuti Eesti Hotelli-ja Turismimajanduse Erakooli õpilane ning kolmanda koha sai Juri Pütsepp Haapsalu Kutsehariduskeskusest. Võitja tunnistati parimaks kõigis võistluse üheksas kategoorias.

Foto:erakogu, fotol: Lenar Lehtla, Tiiu Parm, Jüri Pütsepp

Intervjuu Tiiu`ga avaneb siit…

31.10.08 toimunud 14. Eesti kelnerite meistrivõistlustel omistati aasta kelneri tiitel teistkordselt Aron Rahule restoranist Dominic. Teise koha pälvis Kerttu Kübar restoranist Balthasar ning kolmanda koha sai Janek Kallavus Carmen Cateringist FoodFestil peetud meistrivõistluste finaalvoorus osales seitse tippkelnerit.

Foto:pildid.eu, fotol: Janek Kallavus, Aron Rahu, Kerttu Kübar

Intervjuu Aroni`ga avaneb siit…

Aasta Kelner 2008 – parim kohvi ja konjaki serveerija: Kerttu Kübar, parim veiniavaja: Lenar Lehtla.

Võistluste “Aasta Kelner 2008″ raames toimus varasemate meistrivõistluste võitjate võistlus, mille võitjaks osutus Heiko Hiller, vinoteegi “Negoissiant” juhataja.

Foto:kelner.ee, fotol: Aron Rahu, Heiko Hiller, Kristel Nõmmik, Argo Koppa, Üllar Niitav

Võistluste “Aasta Kelner 2008″ suurtoetaja:

Võistluste “Aasta Kelner 2008″ toetajad:

Parimatest parimatele, ehk võistluste esikohavõitjatele paneb Eesti Kelnerite ja Ettekandjate Liit (EKEL) välja õppereisi Lyoni Boccus d` Or`i, mida toetavad:

AASTA KELNER TIITLI VÕITJAD LÄBI AEGADE

1995 Margus Linkgreim

1996 Margus Linkgreim

1997 Angeli Jurs

1998 Argo Koppa

1999 Evely Kalberg

2000 Üllar Niitav

2001 Kristel Allikajaka

2002 Heiko Hiller

2003 Kärolin Metsanurm

2004 Jaanus Savisto

2005 Toomas Lillemets

2006 Mihkel Mägi

2007 Aron Rahu

2008 Aron Rahu

Veebikiri “Külaline”

Toimetaja: Riina Vokksepp

Veeb: www.veebikiri.ee

E-post: veebikiri@veebikiri.ee

Lugejalist: sisse/välja

GSM: + 372 51 919976

Tel/Fax + 372 6561157

Kõik õigused reserveeritud.

Asjatundjad väidavad kiretult nagu korrutustabel – stereotüüpe ei tohi võtta. Et kõik torumehed ei ole joodikud. Ja blondiin satub veidravõitu olukordadesse ainult anekdootides. Äkki tõesti?

Aga äkki mitte? Selles mõttes, et talupojatarkus kinnitab – oma silm on kuningas. Noh, veebis on selletsinatse silmaga keerulisem, masin näeb mida ja kuidas iganes.

Kujutan selgelt, vaimusilmas niisiis, mida võis tunda 100 meetri jooksja Tyson Gay. Seda seejärel kui ühe USA internetilehekülje automaatne filterprogramm poliitilise korrektsuse huvides ta nime ära muutis. Uueks nimeks sai, belive or not – Tyson Homosexual.

Pöördudes veebiavarustest aga tagasi reaalsusesse – kui palju torumehi üks inimene elu jooksul ikka kohata jõuab?  Mõtlen, selleks et aru saada, kas kõik selle väärt elukutse esindajad ikka armastavad va tulivett? Kvantitatiivseks analüüsiks piisab minimaalselt 50-nest vastajast ja ka siis on asi kahtlane. Tarvilikku 1000-ndet ei kohta oma elu jooksul loodetavsti aga isegi kõige vapram töödejuhataja. Muidugi juhul kui delirium tremens…

Foto: flickr.com

Nii jääbki usaldada seda, mida oma silm kõige sagedamini seletab – televisiooni. Santehniku elukutse just eriti edev ei ole, selmet seikleb teles aga kõikvõimalikke teenindajaid. Alates alati aristokraatliku Jeeves`iga. Ja lõpetades elukunstniku Rene Artois`iga. Sinna vahele mahub igat masti muid tegelasi, näiteks Fawlty Towers`i umbkeelne kelner Manuel ja siis muidugi Monty Python`i peakelner koos oma megaõgardist kliendiga. Viimast nõrganärvilistel vaadata ei soovita…

Foto: metro.com

Noh öelge nüüd ise– mis tüüp on statistiline keskmine keskharidusega kõrtsmik?

Ton

Veebikiri “Külaline”
Toimetaja: Riina Vokksepp
Veeb: www.veebikiri.ee
E-post: veebikiri@veebikiri.ee
Lugejalist: sisse/välja
GSM: + 372 51 919976
Tel/Fax + 372 6561157

Kõik õigused reserveeritud.

kelner
kelner
kelner
kelner
kelner
kelner
kelner
kelner
kelner
kelner
kelner
kelner
kelner
kelner