Möödunud, 2025 aasta kinnitas, et reisimine on eestlaste jaoks taas kindel osa elustiilist. Välisriikidesse tehti kokku 3,2 miljonit reisi, mida on kaks protsenti rohkem kui aasta varem. Enamik reisidest kulges endiselt Euroopa Liidu piiridesse – lausa 79 protsenti kõikidest välisreisidest sihtus mõnda ELi riiki. See tähendab 2,5 miljonit külastust ning ligi 46 000 reisi rohkem kui 2024. aastal. Eriti silmatorkav oli Rootsi populaarsuse kasv, kuhu reiside arv suurenes koguni 12 protsenti.
Kõige sagedamini külastasid Eesti elanikud jätkuvalt Soomet ja Lätit. Soomes käidi 541 000 korral ning Lätis 483 000 korral. Mõlemasse sihtriiki tehti veidi rohkem reise kui aasta varem, kuid kasv oli tagasihoidlik. Euroopa Liidu välistest riikidest olid populaarseimad sihtkohad Türgi ja Venemaa. Türgisse tehtud reiside arv kasvas 11 protsenti, ulatudes 133 000 külastuseni, samas kui Venemaale reisimine kahanes märkimisväärselt – viiendiku võrra võrreldes eelmise aastaga.
Reisimise iseloom muutub samuti. Üha rohkem tehakse mitmepäevaseid väljasõite ning 2025. aastal kasvas nende arv 70 000 võrra. Samal ajal pikenes ühe reisi keskmine kestus 3,8 öölt nelja ööni, mis viitab sellele, et lühikeste „kiirreiside“ asemel eelistatakse põhjalikumat puhkust. Ühepäevakülastuste osakaal küll veidi kahanes ning moodustas 16 protsenti kõigist välisreisidest.
Ka Eesti kui sihtriigi populaarsus on jätkuvalt tõusuteel. 2025. aastal külastas Eestit 4,6 miljonit välisturisti, mida on ligi 230 000 võrra rohkem kui aasta varem. Valdav osa külastajatest tuli Euroopa Liidu riikidest ning nende arv kasvas kolme protsendi võrra. Eriti tugevat kasvu näitasid Saksamaa ja Läti – Saksamaalt saabunud turistide hulk suurenes 14 protsenti ning Lätist tulnute arv kaheksa protsenti.
Soomest saabus Eestisse endiselt kõige rohkem külalisi, kokku 1,8 miljonit, kuid Soome turistide osakaal kogu külastajate hulgas on langenud 39 protsendini, mis on viimaste aastate madalaim tase. Samal ajal on märgatavalt kasvanud huvi Eesti vastu Euroopa Liidu välistes riikides. Sealt saabunud turistide arv suurenes 15 protsenti ning enim külastajaid tuli Ameerika Ühendriikidest ja Ühendkuningriigist. USA turistide arv kasvas 23 protsenti ning Suurbritanniast pärit külaliste hulk 12 protsenti, mis viitab Eesti nähtavuse ja atraktiivsuse kasvule ka kaugematel turgudel.
Turismis on näha huvitav vastuolu: kuigi mitmepäevareiside koguarv kasvas 2,8 miljonini, on nende keskmine kestus lühenenud 3,3 ööni. Samas suurenes ühepäevareiside osakaal märgatavalt ning need moodustasid 39 protsenti kõikidest Eestisse tehtud külastustest. Selline trend viitab sellele, et Eesti roll on üha enam lühikeste linnapuhkuste ja kiirete nädalavahetusreiside sihtkohana, eriti lähiriikide elanike jaoks.
Kokkuvõttes joonistub 2025. aasta reisistatistikast välja kaks paralleelset suunda. Ühelt poolt reisivad eestlased üha teadlikumalt ja pikemalt, otsides uusi sihtkohti ka väljaspool tavapärast Soome–Läti telge. Teisalt muutub Eesti ise rahvusvaheliselt nähtavamaks, tuues siia üha enam külastajaid nii Euroopast kui ka üle Atlandi. Reisimine pole enam pelgalt liikumine punktist A punkti B, vaid osa laiemast elustiilist, kus väärtustatakse kogemusi, mitmekesisust ja ajaga võetud puhkust.
Allikas: Eesti Pank
Image by Igor Podobriy from Pixabay
