Eesti Panga hinnangul on tööjõu tõhusam kasutamine ja tootlikkuse kasvatamine edaspidi võtmetähtsusega, et säilitada ettevõtete konkurentsivõime ja ohjata palgakasvust tulenevat inflatsioonisurvet. Tööturu tulevikku võivad aga varjutada kaubandussõjad ja üldine majanduslik ebakindlus, mis mõjutavad otseselt ettevõtete tööjõuvajadust.
Tööhõive langes, kuid olukord on sektoriti erinev
Eesti tööturg suutis majanduslangusest hoolimata 2024. aastal üldjoontes stabiilsena püsida, kuigi töötute arv kasvas ning erasektori tööhõive langes mitmel tegevusalal. Samal ajal näitasid andmed, et töötajate koguarv ei vähenenud oluliselt, mis võib viidata sisemise tööjõureservi olemasolule ettevõtetes – seda saaks majanduse elavnedes kiiresti rakendada tootmismahtude kasvatamiseks.
Kuigi aasta kokkuvõttes kahanes tööhõive statistikaameti registriandmete põhjal, nähti olulisi erinevusi sektorite lõikes. Erasektoris ei vähenenud palgasaajate arv enam varasema kiirusega, samas kui avalikus sektoris kasvas hõive aeglasemalt kui eelnevatel aastatel. Tööstussektor, mis sai majanduslangusest enim pihta, kaotas ligi 7% oma tööjõust, kuid aasta lõpus pöördus trend tänu majanduse ja ekspordi taastumisele taas tõusule.
Ehitus ja kaubandus kaotasid samuti töökohti, samas kui tervishoius jätkus tööjõunõudluse kasv. Avalikus halduses ja hariduses jäi hõive kasv tagasihoidlikuks. Sarnaseid mustreid on täheldatud ka teistes Euroopa riikides: avalik sektor ja teenused hoiavad hõivet, samas kui tööstussektorit kummitab madalseis. Vaatamata mõningasele kasvule on Eesti avaliku sektori hõive osakaal Euroopa kontekstis endiselt keskmisel tasemel.
Töötuse kasv tingitud aktiivsest tööotsingust, mitte masskoondamistest
Aasta lõpus oli töötute arv oluliselt kõrgem kui tunamullu, kuid see tulenes pigem aktiivsemast tööotsingust kui töökohtade kadumisest. See viitab tööturu suhtelisele vastupidavusele, ent ka asjaolule, et uusi töökohti ei suudeta luua samas tempos kui suureneb tööotsijate hulk.
Töötuse tõus on viinud Eesti teiste kõrge töötusega riikide sekka Euroopas – samasse gruppi kuuluvad ka meie olulised kaubanduspartnerid nagu Soome, Rootsi, Leedu ja Läti.
Palgakasv kiirenes aasta lõpus, ostujõud kerkis uuele tasemele
Keskmise palga kasv aeglustus 2024. aasta alguses võrreldes eelnenud aastaga, kuid kiirenes taas aasta lõpus. Üheks teguriks oli palgamaksete ajastamine enne tulumaksutõusu jõustumist, kuid see ei seleta kogu kasvu. Palgakasv oli tugevaim erasektoris, kus töötajate töökoormus kasvas koos majanduse elavnemisega.
Maksutõusude eelne soov säilitada reaalpalk ning teatud valdkondades valitsev tööjõupuudus suurendasid töötajate palganõudmisi. Palga ostujõud paranes kiirelt ja ületas juba aasta lõpuks kriisieelse taseme. Eesti Panga prognoosi järgi võivad 2025. aasta maksutõusud ja kiirem hinnakasv küll ostujõu kasvu ajutiselt pidurdada, kuid 2026. aastaks oodatakse tänu tulumaksuküüru kaotamisele taas märgatavat paranemist.
Kuva, refereeritud allikas; ja lisalugemine: https://www.eestipank.ee/press/tooturu-ulevaade-ebakindlus-majanduses-kandub-ka-tooturule-15042025
