Töökäte vähesusest toidutööstuses
Toiduliidu korraldatud toidutööstuse traditsioonilisel pressikonverentsil andsid erinevate toidusektorite esindajad ülevaate 2019. esimese poolaasta tulemustest ning rääkisid muredest seoses kvaliteetse tööjõu puudusega.
Toidutööstuste esindajad tõid välja, et tööjõupuudus mõjutab kogu sektori käekäiku. Eesti toiduainetööstuses annab enam kui 700 ettevõtet tööd kolmele protsendile tööga hõivatutest. Valdkonnas töötab ligi 15 tuhat inimest, kuid uute töötajate pealekasv ei ole nõudlusele vastav.
Välistööjõu palkamine on abiks lühiajaliselt
Tööjõumahukamad tegevusalad on pagari- ja lihatööstus, suurim toodangumaht on aga liha- ja piimatööstuses. Toiduainetööstuse tööjõukulud, mis moodustavad peaaegu neljandiku kogukuludest, suurenesid 2019. esimese poolaastaga 6%. Tööjõupuudusest tulenev palgasurve tõstab kulutusi kõigis sektorites.
Töötjate järelkasv on vähene nii spetsialistide kui ka oskustööliste hulgas. Näiteks lihatööstus vajaks oluliselt juurde lihatehnolooge. Oskustöölisi saaks koolitada ka kohapeal, kuid sellesse valdkonda on keeruline motiveeritud töötajaid leida.
Probleemile pakub ajutist leevendust võõrtööjõu palkamine. Näiteks Saaremaa Lihatööstusesse on viimase paari aasta jooksul tööle palgatud kümme ukrainlast. „Nad on väga tublid ja töökad, kuid tulevad siia vaid lühiajalise tööloaga. Neid motiveerib palk, mis on Eestis kordades suurem kui kodumaal, kuid see tähendab, et kui nad on juba siin mõnda aega raha kogunud, lähevad nad tagasi kodumaale. Pikas perspektiivis see Eesti tööjõupuudust ei lahenda,“ ütles Saaremaa Lihatööstuse turundusjuht Siret Läets.
Välistööjõu palkamisega kaasnevad ka majutus- ja relokatsioonikulud. Samuti peab ettevõte tasuma töötaja koolituskulud, kuid ei saa seda võtta pikaajalise investeeringuna, sest töötaja võib iga hetk kodumaale tagasi minna otsustada. Välistööjõust oleks ettevõtetel rohkem võita siis, kui neile antaks võimalus pikemaks ajaks Eestisse jääda.
Suureks väljakutseks on ka kultuurilised erinevused ja keelebarjäär eestlaste ja teistest rahvusest töötajate vahel. „Noorem generatsioon eestlasi ei oska enam vene keelt, kuid ukrainlased ei räägi jälle inglise keelt. Kollektiivi, kus puudub ühine keel, on keeruline koostööd tegema panna. Eesti noorte palkamise puhul on mured aga teistsugused. Keegi ei soovi enam füüsilist tööd teha ja töökultuur on nõrk,“ kommenteeris Läets.
Mingil määral aitab tööjõupuudust leevendada digitaliseerimine ja tootmise efektiivistamine. Kindlasti on aga vaja tegeleda ka järelkasvu kasvatamisega, sest spetsialiste on sektoris alati juurde vaja.
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli projekti- ja arendusjuht Marika Šadeiko:
„Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool on viimastel aastatel keskendunud toiduainete tehnoloogia valdkonnas täiskasvanud õppijale. Õppima tulevad peamiselt inimesed, kes selle valdkonnaga juba seotud on – soovitakse ennast täiendada või saada erialast haridust. Paljudel õppijatel on ka oma toimiv väikeettevõte ning kooli tullakse, et omandada teadmisi oma toote väärindamisest. Nii on õppijate seas näiteks kitse- ja lambakasvatajaid, kes soovivad saada teadmisi liha- ja piimatoodete tehnoloogiast.
Toiduainete tehnoloogiat saab siduda teiste erialadega ning see annab ka noorele koolilõpetajale laiema valiku tööturul konkureerimiseks. Näiteks kokaks õppijad saavad koolist teadmisi ka pagari-, liha-, piima- ja jookide tehnoloogiast, põllumajanduse õppekaval õppijad lihatoodete tehnoloogiast.
Oleme koostöös ettevõtetega pakkunud ka õpipoisikoolitust juba erialal töötavatele inimestele. Toidutehnoloogia pakub väga mitmekülgseid võimalusi. Oluline on, et sektoris töötavatel inimestel on toiduohutuse, toiduhügieeni ja tootmisprotsessi jälgimise oskused ja teadmised, et hoida nii enda kui ka tarbijate tervist. Seetõttu kutsub Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ettevõtteid kasutama ära erinevaid võimalusi oma töötajate, sealhulgas võõrtööjõu koolitamiseks.“
Foto: https://pixlr.com/